Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Alates 15. oktoobrist algas jõgedel lõheliste kuderahu, püük on kuni 15. novembrini keelatud. Erandiks on vaid Jägala ja Narva jõgi, kus on lubatud püük kalastuskaartide alusel. Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud on ööpäevaringselt aktiivselt väljas korda valvamas.

Igal sügisel kasvab lõhe ja meriforelli saabumisega röövpüüdjate arv. Selleks, et ebaseaduslikku tegevust piirata on vabatahtlikud tulnud oma vabast ajast kodudest välja, et mööda jõeääri patrullimas käia.

Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse liige Erki Tammleht sõnas, et mitmel jõel on tehtud ringkäike ja tulemused ei ole rõõmustavad. «Röövpüüdjatest on maha jäänud surnud isalõhed, kes pole röövpüüdja jaoks atraktiivsed, kuna puudub hinnaline punane kalamari,» märkis Tammleht. Kõige jälgim on Tammlehe sõnul elektripüük, sest see tapab kogu elava käesoleval jõelõigul.

Pea igal õhtul võib jõgedel kohata arrogantse käitumisega meesterahvaid, kes silmnähtavalt käivad mööda jõeäärt taskulambiga vett valgustades kala otsimas. Vabatahtlike küsimuste peale väidavad mehed, et on loodusesõbrad ja naudivad õhtust jalutuskäiku. Mõnel on lausa auto juures võrk valmis, mis viitab tegelikule kavatsusele piirkonnas, mitte õhtusele jalutuskäigule.

Saame kokku vabatahtlikega Keila-Joal, mil toimub vahetuse üleandmine. Kõigepealt saadakse Keila jõe ääres kokku, et pidada plaani järgmise patrullimise koha suhtes. Vahetuse algul tuli ka infot kahtlasest kaubikust, mis läheduses tiirutab ning see andis ka meestele adrenaliini juurde – täna võib minna actioniks. Samuti räägitakse üle, mida teha, kui jõel mingit kahtlast tegevust märgatakse. Kõige tähtsam on muidugi helistada koheselt keskonnainspektsiooni numbril 1313.

Pärast kiiret ülevaadet asutakse teele mööda jõeääri. Koheselt on kuulda jõest tulevaid sulpsatusi, võimsate lampidega valgust näidates on näha vees liikumas nii lõhe kui ka forelli. Ühe vabatahtliku sõnul oli päevasel ajal vees sulitanud üks meesterahvas, kes arvatavasti käis uurimas, kas kala ikka on. Kala on ja kuidas veel. Tegemist oleks nagu kalakasvandusega, pane kahva sisse ja kala tuleb.

Peagi pannakse mehed tiimidesse ja asutakse otsima kohta, kus varitsust pidada. Pärast tunni ajast ootamist, miskit kahtlast kõrvu ei jää ja otsustatakse sooja saamiseks teha uus tiir mööda jõge. Öö möödus vabatahtlikele rahulikult ning keegi ebaseadusliku tegevusega silma jäi jäänud.

Kui soovid samuti liituda Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtliku kalakaitsega, et anda oma panus lõheliste arvukuse kasvule, siis saada lühike vabas vormis sooviavaldus meiliaadressile: valvuriks@kalastajateselts.ee .

Hoiame loodust!

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad