SÕJASTUUDIO ⟩ Raivo Vare: kui USA tõepoolest oma sanktsioonid kehtestaks, poleks venelastel enam pääsu

Vaatleja Raivo Vare rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et ainus, mis võib venelased vaherahu kehtestama sundida, oleksid USA sanktsioonid. Istanbuli kohtumiselt mingit kokkulepet ei tule, seal viidetakse lihtsalt aega.

Esialgsete plaanide kohaselt pidanuks neljapäeval kohtuma Istanbulis vaherahu kõnelusteks Ukraina ja Venemaa presidendid, paraku Putin Istanbuli ei sõitnud.

See Istanbuli kohtumine tekkis ju tegelikult Kremli katsest seada diplomaatiline lõks ukrainlastele ja ühtlasi ka Trumpile. Mängiti seda vana mängu, mille aluseks oli Putini korduvalt välja öeldud väide, et president Zelenskõi keelas temaga rääkimise ära.

Tegelikult teatas Zelenskõi, et tema läheb kohale, mispeale ütlesid ka kõik teised, et me tuleme appi. Trumpi lisas plaanitud kohtumisele kaalu, teatades, et kuna ta on nagunii regioonis, siis võib ka tema kohale tulla. Siis aga tuli välja see, mida paljud ka ennustasid, et Putin ei sõidagi kohale, vaid sõidab mingisugune teisejärguline seltskond. Kohale sõitsidki Putini otsusel võimalikult madala taseme tegelased. Kahjuks jättis Trump välja ütlemata arvamuse Putini käitumise kohta.

Nii et me võime öelda, et ükskõik kes kellega täna Istanbulis kohtub, lõppkokkuvõttes ei tule sealt mitte mingit tulemust?

Ei tule. See ei ole see koht. See on lihtsalt aja võitmise koht.

Mis selle ameeriklaste rahuvahendusega edasi võib saada? Praegu ollakse ju nullpunktis tagasi?

Siin on kaks võimalikku stsenaariumi. Ühtepidi on ju Trump lubanud, et kui midagi välja ei tule, siis nad tõmbuvad eemale ja vaadake siis ise omavahel. Teine variant on, et tegelikult valmistatakse igaks juhuks ikkagi ette ka võimalikku sanktsioonide paketti, mis kehtestab 500-protsendise tollitariifi ja teised sanktsioonid, millega Trump on juba jõudnud Putinit ähvardada. Mulle tundub, et ette valmistatakse mõlemat varianti. Ka Euroopa üritab oma sanktsioonidega välja tulla, kuid nende 17. abipaketis midagi erilist ei ole. Ameerika puhul tähendab see aga ka sanktsioone nende riikide vastu, kes teevad Venemaaga äri ja see on valus. Hirm selliste sanktsioonide ees on ülisuur.

Kremli positsioon on praegu väga selge: võita aega ja valmistada ette jätkuvat pealetungi, mida nad suvehooajal tõenäoliselt üritavad. Venelased soovivad haarata võimalikult suurt maa-ala, saades aru, et varem või hiljem tuleb mingi vaherahu ja siis see tuleb mööda kontaktjoont. Mida kaugemal see on, seda uhkem tunne.

Kas seda uut pealetungi silmas pidades vahetas Putin välja ka maavägede ülema?

See on selline tavaline tsaaririigi praktika, et tuuakse uus mees ja proovitakse siis uutmoodi, sest vanad tõestasid, et ei suuda.

Kui suuri probleeme võiks venelaste uus suurem pealetung Ukrainale põhjustada, kas nad saavad sellega hakkama?

Seda on väga raske kõrvalt ja kaugelt hinnata. Minu ennustus oleks selline, et ukrainlased ilmselgelt praegu kardavad seda varianti. Minu teada on osa jõududest ukrainlastel praegu hoopis reservis, et neid saaks vajadusel paisata rasketesse rindelõikudesse. Samal ajal hoitakse rindel positsioone nii kaua kui võimalik, et kurnata venelased välja. Nii et lootus on, et praegune seis jääb enam-vähem püsima, aga seda hoida on raske. Näiteks mõnes kohtas on venelased lõiganud läbi varustusteed, mistõttu ukrainlastel on oma üksusi väga keeruline nii roteerida kui varustada.

Eelkõige tahaksid venelased territooriumi ilmselt juurde saada Donbassis?

See on praegu kõige tähtsam. Ülejäänud kohad on abifunktsioonis, nagu näiteks ähvardused Sumõ pihta või ähvardused Harkivi oblastis. Me oleme ka pisut alahinnanud Dnepri alamjooksul toimuvat. Tundub, et venelastele on siiski oluline, kes kontrollib Dnepri suudme lähedal asuvaid saari ja nad üritavad neid enda kätte haarata.

Samuti on neile tähtis kõik see, mis toimub Krimmi ümber. Ukrainlased on Krimmi suunal jõudu näidanud, aga samal ajal on Krimm venelastele eluline küsimus number üks. Putin ju ütles, et Krimm talle ja kohe. Nii et see on algusest peale olnud kõige tähtsam, ükskõik mis muud lahendused sinna juurde on tuletavad.

Mis võimalused vaherahuks üldse on, eriti kui territooriumi silmas pidada?

Vaherahu ei ole ju tegelikult rahu. Vaherahu on eeltingimus selleks, et saaks rahulikult rahust rääkida. Selleks, et vaherahu sõlmitud saaks, tuleb lõpetada pommitamine. Selleks ei ole vaja lõplikult lahendada neid vaidlusaluseid küsimusi. Vaherahuks on vaja eeltingimused paika panna, aga venelased ei taha seda teha. Nad üritavad iga hinna eest rääkida pigem rahutingimustest kui eeltingimustest vaherahu sõlmimiseks. See ongi see strateegiline trikk, millega nad tegelikult lollitavad kogu maailma.

Mis peaks juhtuma, et Venemaa selle vaherahuga siiski ühel hetkel nõustuks? On need USA sanktsioonid või veel midagi?

Mul ei ole nendesse USA sanktsioonidesse küll väga usku, aga kui need peaks tekkima, siis see tähendaks küll, et venelastel pole enam pääsu. Siis on vaherahu võimalik, ilma selleta väga suure tõenäosusega mitte.