ROHEPÖÖRDEST REALISTLIKULT ⟩ Roomet Sõrmus: Eesti põllumeestele muudab rohe-eesmärkide saavutamise keeruliseks metoodika

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul muudab rohe-eesmärkide saavutamise väga keeruliseks Euroopa Liidu kasutatav metoodika.

Kuigi põllumajandusest on pärit 13 protsenti kogu Eesti kasvuhoonegaasidest, on põllumehedki rohepöörde mõjude pärast mures. . Nimelt võrreldaks Eesti põllumajandussektori emissioone 2005. aasta tasemega. See oli aga aeg, mil põllumajandus Eestis kiratses.

Praeguseks on olukord kodumaises põllumajanduses muutunud: maakasutus on kasvanud ja tõusnud on ka kasvuhoonegaaside hulk, täpsemalt 300 000 tonni võrra. Ehk tegelikult peaks põllumajandussektoris emissiooni vähendama juba 40 protsenti, mitte 24 protsenti. «Ega me täpselt teagi, mis see põllumajanduse eesmärk 2030. aastaks on. Kui leitakse ikkagi, et iga sektor peab CO2 emissiooni vähendama 2005. aastaga võrreldes 24 protsenti, siis on olukord ikka päris hull,» ütles Sõrmus.

Tema sõnul näitavad arvud, et Eestis on emissiooni kasvu taga just suurenenud maakasutus. «Kui nõukogude aja lõpus oli maakasutus 1,36 miljonit hektarit, siis Euroopa Liiduga ühinemise ajal langes see alla 800 000 hektari. Pärast liitumist oleme maad uuesti rohkem kasutusele võtnud, kuigi päris miljoni hektarini pole veel tagasi jõudnud.»

Eesti põllumeestele on väga tähtis toidujulgeolek, mis aga põrkub eesmärgiga heitmeid vähendada. «Kuigi Ukrainast tulevad ärevad uudised, võime Eestis õnneks tõdeda, et meil on teraviljaga hea isevarustatus. Ka piima osas oleme eksportiv riik,» tõi Sõrmus esile. Lihaga on Eestis keerulisem. Praegu katab riigisisene toodang ära 62 protsenti linnuliha, 85 protsenti sealiha ning 98 protsenti veiseliha tarbimisest. Kui tahta neid arve tõsta, tähendaks see aga jällegi rohkem emissiooni.