INTERVJUU ⟩ Keili Sükijainen hakkab Kanal 2s heategusid tegema: abi küsimine tundub raske, aga seda ei tohiks karta
/nginx/o/2018/09/21/11433508t1h23df.jpg)
16. august 2021, 12:33
Saatejuht ja produtsent Keili Sükijainen toob septembris Kanal 2 ekraanile uue saatesarja «Südamesoov», mis otsib lugusid tublidest ja innustavatest inimestest, kellele heategu teha.
Sügisel oled käima lükkamas heategevussaadet «Südamesoov»: mis saade see on ja kuidas saate idee idanema läks?
Ma ei ütleks, et tegemist on heategevussaatega, vaid head tegeva saatega. Meie eesmärk on panna märkama enda ümber neid inimesi, kes on alati toeks olnud, inspireerinud ning innustanud, kuid kes on nüüd sattunud õnnetusse või raskesse olukorda. On aeg täita nende südamesoov.
Me tahame, et inimesed annaks meile neist märku ning üheskoos saame ellu viia suurimad unistused. Olgu selleks midagi, mis parandab nende elujärge; kogemus, mida on pikalt oodatud või unistus, mida ei ole siiani õnnestunud täita. Mõte, et Eestis on vaja iganädalast head tegevat saadet, on mul pikalt küpsenud. Suurema hoo saime sisse, kui kohtusime meie režissööri Sander Allikmäega ning esimesed mõtted paberile panime.
Miks seda saadet tänases Eestis vaja on?
Nii suure ampluaaga head tegevat saadet Eestis hetkel ei ole, aga peaks olema. Eriti arvestades möödunud aastaid, mis on näidanud kui oluline on ühtehoidmine ja teineteisest hoolimine. Nüüd on aeg näidata kui suur võim on televisioonil ja kui palju head me suudame Eestimaa inimeste jaoks üheskoos ära teha.
Kuidas ettevalmistused edenevad, mis tänaseks on ära tehtud? Mis on järgmised sammud?
Hetkel kogume hoogsalt inimeste lugusid, keda me võiks aidata nende südamesoovi täitmisel, seega kirjutage julgelt vihje@sydamesoov.ee või helistage numbril 59123272. Meil on kokku saanud vägev tiim eesotsas režissöör Sander Allikmäe ja kogenud toimetajate Kertu Loide ning Piret Jürmaniga. Abilisi on tegelikult väga mitmeid, kes mängivad olulist rolli meie saate õnnestumisel.
Millised on saate suurimad väljakutsed? Toetajate leidmine võib praegu olla paras peavalu – pandeemia on paljude rahakotti õhemaks viilinud ning kokkuhoidlikuks teinud.
Me usume, et head teha ei tohiks keegi karta. Tugev tiim on kokku saanud ning eesmärk üllas. Varasemate sarnaste teleprojektidega võrreldes on saate kangelaste valikut tõmmatud oluliselt laiemaks: saatesse võivad sattuda igas vanuses ja väga erinevate murede või soovidega inimesed. Hetkel ei ole plaanis hakata koguma nende heaks raha, vaid tuua nende ellu leevendust ja rõõmu mõne konkreetse eseme, protseduuri või elamuse näol, mille aitavad saate koostööpartnerid ja toetajad soetada.
Mida loodate uue saatega saavutada ja mille järgi hindate, kas saade õnnestus?
Saade õnnestub, kui me saame üheskoos täita nende inimeste suurima südamesoovi, kes on alati teistele olemas olnud oma sära ja rõõmuga, kuid vajaksid nüüd ise tuge. Pikemas plaanis loodan, et suudame ühiskonnas kasvatada empaatiavõimet ja julgust anda märku, kui näeme inimest, kellele saaks abikäe ulatada.
/nginx/o/2021/08/16/13994808t1h8ee0.jpg)
Oled heategevuslikke saateid varemgi teinud. Mida oled sealt inimeste kohta õppinud?
Kui palju kõikevõitvat headust meie ümber on ja kui palju on võimalik ära teha, kui inimesed koos tegustevad. See soov ja tahe on meist igaühes olemas. Kindlasti ka seda, et sageli on kõige suuremas mures olevad inimesed viimased abi küsima, kuna nende meelest vajab seda keegi teine alati kuskil rohkem. Abi küsimine võib tunduda raske, aga kindlasti ei tohiks seda karta.
Tegid vahepeal otsustava lükke ja hakkasid ettevõtjaks, lõid oma kommunikatsioonifirma. Kuidas selleni jõudsid ja kuidas enese tööandjaks olemine istub?
Hellou.ee loomine oli eelkõige ajendatud esimesest koroonalainest, kui kõik koju jäid ja üritused, saated ning paljud teised suured plaanid tühistati. Kuna juba mõnda aega oli minu poole pöördutud soovidega, et korraldaksin nii sotsiaalmeedia koolitusi kui ka õpetaksin, kuidas anda head teleintervjuud, siis andiski aeg julguse ja tõuke lõpuks päris oma asjaga välja tulla. Teadmisi, huvi ja kogemusi mul on – suurim rõõm on neid jagada!
Mis sind ikka ja jälle telesse tõmbab?
Olen teles tegev olnud juba 10 aastat ja kuigi selle kõrvalt on jagunud ka aega, et viia ellu ka muid projekte. Alles juunis lõppes «Naabrist parem» saate 9. hooaeg, kus olin saatejuhi rollis.
Lubasid hakata tegema lahedaid saateid – mis on sinu nägemusel hetkel Eesti telemaastikult puudu ning mida saaks teha paremini või ägedamalt?
Arvestades, kui väike on Eesti, siis tegelikult tehakse meil ikka väga ägedaid ja tipptasemel saateid. Uurivast ajakirjandusest meelelahutuseni välja. Vaadake või saadet «Õhtu!», mu suur lemmiksaade, mis leiab alati üles põnevad tegelased Eestimaalt, on samas hariv ning parimal viisil meelt lahutav saade.
Eestis tehakse telet paljuski põlve otsas ja nii optimaalselt kui võimalik – kui piiranguid poleks, siis millise saate tegemise ette võtaksid?
Suur eelarve pole alati garantii, et õnnestub luua hea ja edukas saade. Kõik algab ikkagi säravast ideest ja meeskonnast, kes selle suudaks ellu viia.
Millal sulle endale keegi sellise heateo tegi, mis tõeliselt südamesse läks?
Kui õppisin Ameerika ülikoolis televisiooni ja olin vaevalt paar kuud kohapeal olnud, saabusid tänupühad, mis kohalike seas vaat et olulisemgi peretraditsioon kui jõulud. Mu hinges oli ärevus, et mida ma teen, kui kõik pea kaheks nädalaks oma kodudesse sõidavad ja mina olen tuhandete kilomeetrite kaugusel oma lähedastest, üksi inimtühjas ühikas. Kuigi olin modellindusega seoses iseseisvalt reisinud juba 13-aastasesest saati, siis oli just koduigatsus mulle kõige raskem – miski, millest ma ei saanudki üle. Ei toona, väga noorena, ega ka 10 aastat hiljem kaugel Ameerikas.
Juhtus aga nii, et minu kursaõde küsis ühel hommikul, mõned päevad enne pühi, et mis ma thanksgiving'u ajal plaanin ja ega ma ei tahaks tema perega seda aega veeta. Te ei kujuta, ette mis rõõm ja tänutunne mind valdas! Siiani tuleb seda meenutades kananahk ihule. Sisuliselt täiesti võõras tüdruk tuli ja pakkus mulle tuge. Kuigi ma ei olnud kunagi see, kes oma suurt naeratust oleks kaotanud või vingunud, siis sisimas oli ju ikka kurb tunne. Et seda märgati, see tähendas mulle ääretult palju. Mind võeti soojalt vastu, pakuti traditsioonilisi toite ja hoiti nagu oma pereliiget. See aeg mu kursaõe pere juures oli kindlasti üks ehedam ja parem mälestus tervest Ameerika-perioodist ning vaieldamatult üks liigutavam heategu, mis mulle kunagi tehtud. Meist said väga lähedased sõbrannad ning mul on hea meel öelda, et mul on nüüd ka Ameerikas teine pere.
Loodetavasti ei riku koroona mu plaane ning saan sel sügisel neile ka lõpuks ometi külla minna, et osaleda oma sõbranna pulmas. Nii et ka kõige väiksem märkamine võib olla palju suurema kaaluga kui esmapilgul tundub. Seepärast ei karda ma kunagi pakkuda oma abi ka siis, kui paistab, et pealtnäha on kõik korras.
UUS SAADE! «Südamesoov»
Sügisest Kanal 2s alustav «Südamesoov» otsib üles ja aitab inimesi või perekondi, kes on olnud oma elus ühiskonnale eeskujuks, panustanud kogukonda ja teinud teistele head, ent jäänud ise mingil hetkel silmitsi probleemi või murega, mida üksi ei suuda lahendada. Need on siirad ja südantsoojendavad lood inimestest, kelle olukord on ebaõiglane, kelle mure ei päde riigi või omavalitsuse silmis, aga kelle aitamisse kogukond sooviks panustada, kui tema murest teada saadakse.
Paljud inimesed on koroonapiirangute tõttu kaotanud sissetuleku, auto või lausa kodu. On inimesi, kes on kellegi teise hoolimatuse tõttu läbi elanud õnnetuse või ei saa endale lubada tasulist vajalikku meditsiinilist abi. Ekraanile jõuavad lood, mis kõnetavad ja kajastavad probleeme meie ühiskonnas. Lood, mis teevad ühe inimese või perekonna elu paremaks või täidavad lausa nende unistuse.
Saate eesmärk on kutsuda üles enda ümber märkama tublisid, innustavaid ja toetavaid inimesi, kellel endal ehk midagi vajaka ja kelle südamesoovi saaks saate abiga täita. See võib olla näiteks meditsiiniõde, kes vajab silmanägemist korrigeerivat laseroperatsiooni, et vabaneda prillidest, aga pole selleks raha kokku suutnud koguda. See võib olla ka suurpere, kellel puudub korralik sõiduvahend, et kogu perega üheskoos väljasõite teha. See võib olla armas vanapaar, kes pole kunagi mesinädalatel käinud. Või kadunud pereliikme otsing, kellega on aastaid tagasi suhtlus katkenud ning televisiooni abiga võib õnnestuda inimesed taas kokku viia.