Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Otse Postimehest ⟩ Peatoimetaja Marti Aavik: toredust ja huumorit võiks lehes rohkem olla
Järelvaadatav

Postimehe värske peatoimetaja Marti Aavik ütles veebisaates «Otse Postimehest», et ootab kolleegidelt lehe sisu osas rohkem sära. «Meie seltskonna toredus ja huumor võiks rohkem sellest lehest välja paista,» märkis ta.

Postimehe tase on eelmise peatoimetaja Mart Raudsaare juhtimise all läinud paremaks ja ühtlasemaks, leidis Aavik. «See tunne, mis oli eelmisel talvel erineb täiesti praegusest. See on väärtuslik lugemine!» ütles ta.

Me ei saa loomulikult uudistest teha palagani, aga tegelikult teeme ju omavahel väga head nalja.

8

Samas ootab peatoimetaja leheveergudelt leida rohkem peenet huumorit ja elurõõmu. «Me ei saa loomulikult uudistest teha palagani, aga tegelikult teeme ju omavahel väga head nalja,» nentis Aavik, lisades, et elurõõm ja lust peaks lugejateni rohkem jõudma. «Vormi osas peab veel mõtlema,» nentis ta.

Marti Aavik nentis, et tõsine analüüs peab loomulikult lehes olema, aga ajakirjanik ei saa olla «joonlaua alla neelanud tegelane», kes oma huumorimeelt häbeneb. «Mõlemad peavad olema. Sisu peab olema, mis on kontrollitud ja usutav ning arukalt ära seletatud. Aga sinna juurde nalja teha ei ole sugugi paha,» arvas ta.

Postimehe uue peatoimetajana alustas neljapäevast tööd senine peatoimetaja asetäitja Marti Aavik. Senine Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar asub juhtima Sihtasutust Jaan Tõnissoni Postimehe Fond.

Vanad sõbrad tagasi?

Küsimusele, kas peatoimetajana plaanib nüüd Postimehest lahkunud helgeid päid tagasi meelitama hakata, Marti Aavik muigas ja soovitas konkurentidel rahakotirauad avada.

Lugupeetud konkurendid, pange oma rahakotid valmis, heade inimeste pealt ei ole mõtet koonerdada.

8

«Ma loodan, et minu vanad sõbrad näiteks Ekspress Grupis ja Äripäevas saavad nüüd kohe palka juurde. Lugupeetud konkurendid, pange oma rahakotid valmis, heade inimeste pealt ei ole mõtet koonerdada,» naeris ta.

Kuidas meelitada tagasi väärt ajakirjanike, kes on uudistemajast solvumisega lahkunud, on juba raskem küsimus. «Ka mina läksin siit Postimehest ära ja mitte vabatahtlikult,» tunnistas peatoimetaja.

Hingelt kommunist ei saagi olla seltskonnas, kus siiralt soovitakse, et Eestil hästi läheks.

8

«Seda on raske kirjeldada, aga Postimees oma ajalooga... Ja ajakirjaniku töö on mul nii südames, et ma olin väga solvunud, kui mind siit minema aeti. Küsimus on selles, kuidas selle solvumisega hakkama saada,» nentis ta.

Samas arvas Aavik, et kindlasti leidub ka inimesi, kes polekski pidanud Postimehes töötama. «Hingelt kommunist ei saagi olla seltskonnas, kus siiralt soovitakse, et Eestil hästi läheks,» sõnas ta.

Teatavad muudatused tulekul

Peatoimetaja tunnistas, et teatavad muudatused lehe töös ikkagi tulevad. «Põhijoontes oleme muudatustes kokku leppinud. Need on süsteemsed ja hõlmavad päris palju elemente. Näiteks koolitused ja muud asjad kaasa arvatud,» kirjeldas ta.

Väärtuskoht, mida me teenime, on ikkagi lugejahuvi.

8

Samas märkis Aavik, et uudistemaja siseelu kirjeldamine avalikkusele muutuks lugejale tüütuks, seega on parem need ellu viia ja siis näidata töö vilju. «Väärtuskoht, mida me teenime, on ikkagi lugejahuvi,» sõnas ta.

«Võid nimetada mind konservatiiviks»

Marti Aavik leiab, et on konservatiivne inimene, lisades, et Postimehe toimetuses on palju erineva maailmavaatega inimesi ning kellelegi tema vaadete pärast viltu ei vaadata. «Me näeme, et meie kolleegide hulgas on hulgaliselt näiteks rohelise ja looduskaitse meelsusega inimesi, mis on ka mulle südamelähedane,» tõi ta näiteks.

Peaksime mõtlema Eesti n-ö unistuste tuleviku peale, aga võimalikult realistlikult.

8

Aavik leiab, et ajakirjanik ja ühiskond laiemalt peaks mõtlema suurelt. «Peaksime mõtlema Eesti n-ö unistuste tuleviku peale, aga võimalikult realistlikult. Strateegiline mõtlemine ei ole see, et sa ainult unistad, vaid liigud edasi selle nimel, et homne oleks parem,» kirjeldas Aavik. «Samas ei tohi ära unustada, et elame siiski ühiskonnas edasi,» lisa ta. 

«Me ei saa oma majandust kinni keerata. Pigem peaksime küsima, et kuidas saada ühiskonnana hakkama nii, et me ei laasta oma looduskeskkonda ära, aga raha on ka teenitud,» arvas peatoimetaja.

Pikemalt saate kuulata juba saatest.

Tagasi üles
Back