Ameerika Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimiste järel läbi viidud uurimine tuvastas Venemaa laialdase sekkumise. Kahtlemata loodab USA sel korral varasemaid vigu vältida.
VÄLISPANORAAM ⟩ Millised ohud varitsevad USA valimisi? (1)
/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
14. oktoober 2020, 11:46
Kolm nädalat enne USA presidendivalimisi oli Postimehe välispoliitikasaates «Välispanoraam» külas ettevõtte CybExer valimisturvalisuse programmi juht Veiko Lukmann. «Välispanoraami» saatejuht on Postimehe välisuudiste toimetaja Martin Kutti.
Valimistega seoses on USAs märgata teatud ebakindlust, millele on hoogu juurde andnud president Donald Trump, väites, et posti teel hääletamine viib ulatusliku valimistulemuste võltsimiseni. Tegu on väitega, mis pole aastate jooksul tehtud uuringutes kinnitust leidnud. Julgeolekuametid on aga välja öelnud, et Venemaa, Hiina ja Iraan püüavad mõjutada ka seekordseid valimisi.
Mõjutajatest rääkides ütles Lukmann, et tegu võib olla nii väliste mõjutajate kui ka üksiküritajate või gruppidega, kes võivad segadust tekitada. Samas võivad tekkida vead ka lihtsalt seetõttu, et sisemised protseduurid ei ole auditeeritud ja arvestatud pole sellega, kuidas maailm on digitaliseerunud.
Lukmann märkis, et välist sekkumist on varasemalt nii USAs kui ka mujal valimistega seoses ette tulnud, aga tema hinnangul tasuks karta seda, et valimisprotseduurid on inimestele segased, nende kommunikeerimisega tekivad raskused ja neid kommunikatsiooniraskusi hakatakse ära kasutama ühiskonnas usaldamatuse tekitamiseks.
Kuna USAs ei ole Eestile sarnanevat keskset valimisteenistust, võib osariigiti ja isegi maakonniti märgatavalt erineda see, kuidas valimised korraldatud on. «Kasutusel on väga erinevaid elektroonilise hääletamise vahendeid, millest osad on vanemad ja osad on uuemad. Segadus on seda pilti vaadates üsna mastaapne,» leidis Lukmann.
Kui Eestis on kasutusel e-valimised, siis Lukmanni sõnul tekivad teistes riikides probleemid ka sellest, kui üle riigi tuhandetes valimisjaoskondades töötavatel kümnetel tuhandetel inimestel peaks puuduma korralik ettevalmistus. Selline olukord loob omakorda eelduse spekulatsioonideks, mis annavad n-ö pahadele võimaluse kasu lõigata või segadust külvata.
«Neid süsteeme tuleb testida, neid tuleb auditeerida ja võimalikeks ohtudeks valmis olla – oma protseduurid üle vaadata,» sõnas ta.
USAs kasutatakse sarnaselt teistele riikidele elektroonilisi valimismasinaid, mille turvalisuse osas on esitatud erinevaid seisukohti. Rahvaste Ühendus (varasemalt Briti Rahvaste Ühendus) uuris taoliste süsteemide kasutamist, jõudes järeldusele, et need on ebaturvalised. Põhjus on Lukmanni sõnul selles, et neil süsteemidel on olnud väga palju erinevaid arenguastmeid. Neist vanemad näevad välja nagu 1980. aastate telefonid, uuemad sarnanevad välimuselt parkimisautomaatidele.
«Probleem on selles, et kõik need kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme. Osade eest ei hoolitseta enam ammu ja selles mõttes ütleksin mina, et need on pigem ebaturvalised. Kui keskselt tahta valimisi korraldada usaldusväärsel viisil, siis mul on tõsine kahtlus, kas sellised asjad töötavad,» ütles Lukmann.
Esmaspäeval, mil Georgia osariigis algasid eelvalimised, tekkisid ka esimesed probleemid elektroonilise valimisregistriga. Uudisteagentuuri AP teatel ootasid inimesed ühes Atlanta valimisjaoskonnas 300 valimismasinat tabanud tarkvaraprobleemide tõttu 45 minutit järjekorras, et oma hääl anda.
Eestlastele võib USA debatt posti teel hääletamise ja valimiste usaldusväärsuse üle paista naeruväärsena ja tekkida võib küsimus selle kohta, miks ei võiks kasutusele võtta Eesti e-valimistega sarnanevat süsteemi.
Valimiste mõttes pole aga kuskil mujal kasutatud ID-kaardil baseeruvat mudelit, kus iga inimene oleks elektrooniliselt tuvastatud. Lukmann märkis, et sugugi mitte kõigis riikides pole inimestel isegi isikukoode.
«Me oleme esimesed ja ma arvan, et me oleme veel esimesed väga kaua aega. Eriti suurtes ühiskondades avada selliseid poliitilisi debatte kui inimpõlvede jooksul ei ole seal olnud inimestel isikukoode või mõnes ühiskonnas on probleeme sellega, et kunagi on inimesi nummerdatud...need asjad ei käi niimoodi. See ei ole isegi niivõrd tehnilise võimekuse küsimus. Seda kindlasti on võimalik teha, aga ühiskond peab sellega nõus olema ja poliitikud peavad selle otsuse vastu võtma,» selgitas Lukmann põhjuseid, miks mujal ei ole Eesti mudelit kasutusele võetud.
CybExer on tehnoloogiafirma, mille poolt välja töötatud tarkvaraplatvormid võimaldavad läbi mängida rünnakuid reaalsete süsteemide vastu n-ö laboritingimustes. Valimiste turvalisusega seoses pakutakse strateegilisi hübriidõppusi, mille kaudu saab harjutada erinevaid elemente sisaldavate kriiside lahendamist. Samuti viiakse läbi detailseid koolitusi valimiste korraldamisega seotud inimestele.