VIDEO ⟩ Teadlased näitasid, kuidas viirus rääkides pahvakutena levib

Voolu visualiseerimise hetktõmmis laboris välja hingatud udust paralleelselt laserlehega kahes erinevas hingamisolukorras. (A – D) Rahulik hingamine (A) vastavate voolukiirustega koos värvikoodi ja nooltega (B) ning tugeva puhumisega (C) koos vastava kiirusväljaga (D). Pange tähele puhumisega seotud palju suuremaid kiiruseid. Mõlemal juhul on voolud aga piisavalt pika aja (mõni sekund) jooksul kvalitatiivselt sarnased ja neil on joasarnased omadused. Kõigi piltide vaateväli on üks meeter. (E) Küünla (või mitte) puhumise visand. (F) visand väljahingamise ja sissehingamise kvalitatiivsest kontrastist hingates ja rääkides. Foto: Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America

Princetoni ülikooli teadlased leidsid, et tavalisest vestlusest tekib kooniline õhuvoolujuga, mis kannab kõneleja suust aerosooli meetrite viisi siseruumis edasi.

Kuigi teadlased pole veel täielikult koroonaviiruse edasikandumise mehhanismi tuvastanud, viitavad praegused uuringud, et sümptomiteta inimesed võivad ikkagi teisi nakatada. Lisaks nähtavatele sümptomitele, nagu köhimine või aevastamine, eralduvad suust rääkides, lauldes või naerdes väikesed tilgakesed.

Teadlased järeldasid teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud artiklis, et siseruumides võib tavaline vestlus levitada välja hingatud tilgakesi ühe-kahe või enama meetri kaugusele. Täpsemalt vaadati osakeste voolu siseruumis hea ventilatsioonita ruumis.