Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

Elurikkuse Erakonna (ERE) juhatuse liige Lauri Tõnspoeg ütles Postimehe otsesaates, et Vabaerakonna ja ERE ühinemisel loodav uus erakond hakkab seisma Eesti kogukondade ja looduse eest. Maailmavaatelt pigem tsentrisse kalduva uue partei nimi ei ole veel otsustatud. ERE pärandiks jääb Tõnspoja hinnangul mässumeelsus. «Natuke punki kulubki poliitikasse täiesti ära,» sõnas ta.

20. august on päev, mil on oodata uudist uuest erakonnast?

Jah, 20. augustil koguneme Tartus, kus on ajutise vaheseinaga eraldatud Vabaerakonna ja ERE koosolekud. Kui «jah» otsused on mõlemalt poolt vastu võetud, siis võetakse sein vahelt ära ja siis hakatakse juba ühiselt asja edasi arutama.

Millised on läbirääkimiste peamised probleemsed kohad?

Punast joont või suurt komistuskivi ei ole olnud. Üks küsimus on selles, kuidas ERE toimib või kuidas toimib otsedemokraatia erakonna sees, sest kõik sai alguse neli kuud enne valimisi. 

See põhikiri kirjutati enne seda ja nüüd on meil parem pilt ees, et kuidas see peaks töötama uues versioonis. Selles küsimuses oleme vaielnud, et milline peaks olema erakonna struktuur.

Kindlalt oleme ühte meelt, et me ei taha toimida nii nagu teised erakonnad, sest näeme, kuidas teised erakonnad korrumpeeruvad. Teatud inimesed kinnistuvad võimule ja arvavad, et see ongi nende erakond. Võtame näiteks «Kallaste erakond» Reformierakond ja «Helmete erakond» EKRE. See ei ole hea. Demokraatias peavad jõud vahetuma, uute ideedega inimesed tulevad ja lähevad.

Milliseks kujuneb uue erakonna struktuur? Ma ei ole näiteks siiani aru saanud, kuidas toimub tänase ERE juhtimine.

Meil on juhatuses lühikesed ametiajad. Juhatus on ametis aasta ja peaministrikandidaat, kes on tavaliselt muudes asjades juhatuse esimees, aga tahtsime esimehe asemele lihtsalt juhatust, on ametis pool aastat. Kiire vahetumine on tore. Nii saame meediale tutvustada erinevaid inimesi. 

Oleme näinud, et uues erakonnas on meil vaja ühte organit juurde, kes suudaks päevapoliitikale kiiresti reageerida. Sinna tuleb juurde esinduskogu. Peaministrikandidaadile tuleb juurde president, kes on esinduskogu liige ja juhib seda esinduskogu. Ta on nagu nõukogu esimees.

Elurikkuse Erakonna loomisel nimetas Artur Talvik ERE-t pigem sotsiaalseks liikumiseks kui erakonnaks...

Mingi hetk tundus küll, et kohati on see pigem kohviklubi, aga teine kord jälle kodanikuühendus. Tegelikult ma arvan, et see on okei, et erakond nii toimib. Kui inimesed ajavad ühist asja ja teevad koostööd, siis vorm ei ole oluline. Natuke punki kulubki poliitikasse täiesti ära, et vahepeal on natuke anarhia ja siis tõmmatakse jälle käsipidurit.

Aga uuele erakonnale klassikalises mõttes esimees tuleb?

Ei taha seda! See esimehe kultus on jube asi. See tekitab olukorra, kus lõpuks mõnele tundub, et erakond ongi tema oma. Meil on väga lahe punt ja mulle tundub, et koos Vabaerakonnaga saab meil olema veel ägedam punt.

Politoloogid leiavad, et üheks Eesti väikeparteide probleemiks on karismaatilise juhi puudus ja lonkav organisatoorne pool.

Samas teame, mis juhtus 1933. aastal Saksamaal, kui karismaatiline juht sai kantsleriks. Ei ole halba ilma heata ja vastupidi.

Mis saab uue erakonna nimeks?

Seda veel ei tea. Meil on see veel hääletusel ja otsime õiget. Ma loodan, et meil tuleb veel häid mõtteid. Meil on elurikkuses palju inimesi, kes ütlevad, et elurikkus ongi kõige paremini nimi. Alguses tundus see nimi natuke totakas, aga nüüd aasta või poolteist hiljem tundub täitsa okei. Jällegi, kui loome uut erakonda kahe võrdse baasil, siis vana nime kasutamine ei anna edasi uut kuvandit. Sama hästi võiksime lihtsalt vabaerakondlasi kutsuda elurikkusega liituma.

Seda ütlesid meile näiteks rohelised. Nad kutsusid meid endaga liituma ja pakkusid juhatuse alla meile väikeseid fraktsioone. Mis mõte sellel oleks? Kui, siis teeme ühe tugeva, kus ajame ühist asja. Üksteise alla või peale klubide moodustamisel ei ole mingit jumet.

Millistel alustel toimub erakondade liitumine? Kas Vabaerakond neelab ERE või vastupidi?

Ei, me loome uue. Kaks erakonda ühinevad ja loovad uue.

Kumbki erakond varju ei jää?

Ei. Meil on põhimõte selles, et otsedemokraatia säilib ja me ei pea muretsema, millised juhatuse liikmed saavad mis ameti ja nii edasi. Kui erakond on loodud, siis võetakse üldkogu jälle kokku ja valitakse uued juhatused ja muud organid.

Milline on loodava erakonna maailmavaade?

Kindlasti keskkondlik ja kogukondlik. Idee alt-üles riigist meile meeldib. See on lahendus, mis on alati toiminud ja võib-olla enne kõiki vallutajaid Eestimaal. Eestimaal on sama tugev, kui on meie küla. Kui meil külad ja maa jäävad tühjaks, siis kelle eest ja kuidas me seda kaitseme? Loogika on lihtsalt selles, et otsuseid langetataks võimalikult madalal tasemel. 

Aga parem- ja vasakpoolsuse skaalal?

Pigem on selleks tsenter.

Millised on võtmeteemad, mille uus erakond keskendub?

Loomulikult kuidas säästa Eesti loodust, et oleks mida lastele pärandada. Keskkond saab meil praegu kõvasti vatti.

Ei saa üle ega ümber rohelistest. Alguses oli tõsine plaan kaasata ka Erakond Eestimaa Rohelised?

Me alustasime kõnelusi kolmepoolselt, aga nad kadusid ise väga ruttu ära. Tegelikult, olgem ausad, see on nende juhatuses paari inimese küsimus, et miks nad ei ole valmis liituma. ERR-st saime teada, et mitte liitumine oli roheliste juhatuse otsus. Kui küsisime teistelt juhatuse liikmetelt, siis nemad ütlesid, et pole sellest otsusest midagi kuulnud. Nad ei teadnudki sellest midagi.

Tähendab, et rohelised on ühinemise ideest kadunud?

Jah. Me jooksime liiva juba aprillis või mais. 

Siis nad tegid selle nalja ka, et nad tulid meie liikmetele mingite inkassodega kallale, et nõuda tagantjärgi liikmemaksu. See muidugi ei aidanud kaasa ühinemisele. 

Pikemalt saate kuulata saatest «Otse Postimehest».

Loe ja lisa kommentaare