Olles teadlik, et Ameerika päritolu masinate ning mugavate ja silmapaistvate kulgurite vahele saab panna võrdlusmärgi, ei suuda ma seda liikurit vaadates oma silmi uskuda: see on askeetlik, mootor müriseb, roomikud kolisevad, kuid pool-ameeriklasena liugleb see mängleva kergusega üle tõusudest-langustest.

Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga remondihallis töökorda putitatud lai ja madal roomik-transportöör VPL-149 on nüüdsest tõesti natukene nagu Ameerika päritolu – selles tuksub mikimaa bussilt saadud doonormootor. Jõuallikas asetseb kastis.

Tõsi, Haapsalus peetavale autode iludusnäitusele VPLiga minna ei tasuks. Ei, ma ei mõtle suure kütusekulu (mis pärast mootorivahetust ei ole enam sugugi liiga suur), vaid pigem metallist roomikutega sõitmisel kaasnevate lõhutud teede tõttu. Ka on roomiktransportöör välimuselt veel endiselt algupärane, robustne vene raud, vaba igasugustest iluviguritest.

Kommentaarid
Copy