Isamaa erakonnas loodi parteisisene ühendus Parempoolsed, mille üks algatajatest Kristjan Vanaselja ütles Postimehe otsesaates, et tänu EKRE-le on valitsus populistide nägu. «Valitsuses on üks äärmuslik-populistlik erakond EKRE näol, kelle eesmärk ongi tegelikult poliitikat niimoodi teha,» sõnas ta. Isamaa madala reitingu süüks saab Vanaselja hinnangul lugeda ka juhtkonna passiivsust. «Eks loomulikult lasub ka erakonna esimehel teatav vastutus,» sõnas ta. Parempoolsete ühenduse idee tekkis aprillis.
Otse Postimehest ⟩ Isamaa parempoolsetel jagub kriitikat nii EKRE kui ka Seederi suunal (15)
24. juuli 2020, 11:20
Parempoolsete teine algataja Mihkel Kübar ütles Postimehele, et te ei ole Isamaa erakonna siseopositsioon. Kes te siis olete?
Vastab tõele. Me oleme ühtseid arvamusi omav erakondlaste ühendus, kes püüab enda taha tuua inimesed, kes sarnaselt mõtlevad, et üheskoos nendel teemadel arutleda ja erakonnas manifestis toodud põhimõtteid rohkem esile tuua.
Internetidomeen parempoolsed.ee registreeriti juba 8. mail. Kui kaua on teil selle ühenduse loomise mõte juba olnud?
Viimaste aastate Eesti poliitikat vaadates oleme hakanud tundma muret. Erakonnakaaslastest sõpradega on meil murekohad kõigil ühesugused. Ühenduse loomine sai tegelikult alguse sellest, et seltskond sõpru arutasid poliitika üle ja mõtlesid, mida ette võtta.
Aprillis koos istudes jõudsimegi järeldusele, et looksime erakonda parempoolse liikmeühenduse, mis nende väärtuste eest seisaks. Hindame, kas meil on sellisele maailmapildile toetust.
Tavaliselt kui sõbrad koos istuvad ja vestlevad poliitikast, siis tekib uus erakond?
Erakondi on Eestis juba piisavalt. Aga puudu on selgelt silmapaistev parempoolne erakond ja seda soovime esile tõsta ning Isamaast taaskord edumeelse parempoolse erakonna kujundada.
Kui teie, kes olete sellele manifestile alla kirjutanud, olete parempoolsed, siis kes on ülejäänud Isamaa liikmed?
Konservatiivsete erakondadega on sarnane lugu kogu Euroopas. Sarnaselt mõtlevad inimesed, aga teatud väärtushinnangud võivad olla erinevad. Leidub väga palju erinevaid tiibu – kristlikud demokraadid ja rahvuslased, kes hindavad teatud punkte erinevalt.
Meie parempoolsete poolelt näeme maailma nendes küsimustes teistmoodi. See debatt ja diskussioon, mis konservatiivsetes erakondades pidevalt toimub, on täiesti loomulik. Üleilmselt on tegelikult just konservatiivsetes erakondades debatt kõige teravam. Samas läbi selle debati on suudetud ka selliseid tasakaalukaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid langetada. Näeme, et tegelikult on läbi sellise teravama debati Eestit edasi viia.
Tänane Postimees ütleb juhtkirjas, et EKRE on muutunud Isamaale eksistentsiaalseks ohuks. Kas EKRE on üks põhjus, miks te sõpradega maha istusite?
Teatud seisukohtades, mida Isamaa on viimastel aastatel viljelenud, on meil kindlasti erimeelsusi. See ei olnud kindlasti peamine põhjus, ehk siis EKRE-ga koalitsiooni moodustamine. Tegelik mure on selles, et näeme, kuidas on oht väärtushinnangutele, millele Eesti edu on siiani tuginenud. Need on kadumas ja ei ole tugevaid erakondi, kes suudaksid sellele vastu seista.
Isamaa on valitsuserakond, aga olete manifestis julgelt karm valitsuse enda poliitika vastu?
Me ei ole teadlikult otsinud konflikti. See manifest on sõnastatud meie tõekspidamisest ja maailmavaatest. Nii me 111 inimest usume, kes on sellele alla kirjutanud ja veel kümned, kes meiega täna liituvad.
See, et seal on punkte, mis on tänase koalitsioonilepinguga kui ka valitsuse põhimõtetega vastuolus, ei ole meie jaoks probleem. Tegelikult ei ole meie huvi otseselt konflikti tekitada, aga on teemasid, mida näeme erinevalt. Need küsimused tuleb erakonna sees läbi arutada.
Kui paljud erakondlased on veel pärast manifesti ilmumist teiega ühinenud?
Eilse päeva jooksul tuli paarkümmend inimest. See on üks meie eesmärk kutsuda kõiki sarnaselt mõtlevad erakonna liikmed meiega liituma. Tegelikult ka inimesi väljastpoolt, kes näevad, et parempoolne maailmavaade, mida me edendame, neile sobib. Meiega on võimalik liituda ka toetajaliikmena, kes erakonda ei kuulu.
Tsitaat manifestist: «parempoolsetena on inimese põhivabaduste kaitse meie jaoks poliitikas kesksel kohal». Kes siis täna ohustab Eesti riigis põhivabadusi?
Isikuvabadused on kindlasti kõige põhilisem väärtus, millele peaksime tegelikult tuginema. Oluline saada aru ka sellest, et igasuguse vabadusega kaasneb ka vastutus. Kui räägime sõnavabadusest, siis sõnal on ka vastutus. Kui räägime iseenda sissetulekute kindlustamisest, olgu selleks näiteks pension, siis seal on ka inimesel vastutus.
Maailmas laiemalt ohustavad neid äärmuslikud populistlikud erakonnad, kes märkamatult keeravad kruve koomale ja sellega vähendavad inimeste võimalusi ennast teostada või vabalt oma sõna kasutada.
Aga Eestis? «Eesti peab hea seisma selle eest, et üksikisiku vabadused on igal ajal tagatud ja kaitstud». Pöördvõrdelised võib küsida, et kas täna ei ole kaitstud?
Ei saa päris niimoodi väita. Saab öelda, et me tahaksime, et Eesti jätkaks samal teel. Loomulikult on tulnud ohumärke, kus näeme, et isikuvabadusi piiratakse.
Võtame näiteks koroonakriisi, kus me tegelikult märkamatult ja vabatahtlikult andsime ära isikuvabadusi. Me isegi ei küsinud, kui pikalt, kaua ja mis eesmärgil need kestavad.
Alati on oht, et poliitilised rühmitused püüavad seda ära kasutada. Neile asjadele tasub tähelepanu pöörata.
Ikkagi, manifestis viitate sellele, mis täna Eestis toimub?
Ka meediapildis on näha, et kõik teemakäsitlused on läinud suhteliselt lihtsakoeliseks, poolt ja vastu seisukohtadele. Teemapüstitused on väga ühe teema kesksed, ega vaatle probleeme pikas perspektiivis. Pikka strateegilist vaadet täna ükski Eesti erakondadest aktiivselt ei aja. See on teema, millega tahame Isamaa sees selgelt välja tulla.
«Eraomand peab olema kaitstud,» ütlete manifestis. Kes siis ohustab tänases Eestis eraomandit?
Otseselt ei ohusta seda keegi. Kui aga vaadata riigikapitalismi tõusu ja seda, kuidas riik püüab keeldude ja käskudega inimeste elusid korraldada ning iga hinna eest vaikselt oma kombitsaid ajada, siis oht on olemas. Pikas perspektiivis ei tähenda see Eestile head.
«Eesti jõukuse kiire kasv on võimalik vaid vaba konkurentsi ja rahvusvahelistumise edendamisega.» Need on punktid, mis kohati lähevad koalitsiooni retoorikaga lahku.
Siin olen nõus, et oleme nii erakonna sees kui koalitsioonis jäänud kinni minevikku ja asju vaadanud väga Eesti-keskselt. Eesti tulevik ei saa olla suletud väikeriik, kes tahab omaette olla. Me peame olema maailmale avatud ja tuntud. Peame ennast näitama.
Oleme ka varasematel aastatel olnud maailmale eeskujuks. Sellist majanduslikku edu saab saavutada ainult niimoodi, kui meie ettevõtted saavad välisturgudele siseneda. Vaja on ka välistööjõudu.
Kui teie manifesti ideoloogia realiseeruks, siis jääb mulje, et tulevikus EKRE-ga koalitsiooni luua enam ei saa?
Välistamistaktika ei ole kunagi poliitikas edasiviiv jõud. Erakonnad muutuvad. Ja lõpuks teeb valija oma otsuse ise, ehk koalitsioone moodustatakse ikkagi pärast valimisi.
Te olete suure hoobi andnud koalitsioonilepingule. Näiteks «peame hoiduma populistlikest katsetest avada põhiseadust või kehtestada seadusi rahvahääletuse teel». Rahvahääletuse korraldamine (abielu definitsiooni põhiseadusesse kirjutamiseks - toim) on ju koalitsioonileppes sees?
Jah, kuigi see punkt ei ole otseselt ajendatud koalitsioonilepingust. See punkt on ajendatud pigem sellest, et me näeme, kuidas legitimiseeritakse võimu läbi selliste populistlike rahvahääletuste. Näiteks meist idas, Venemaal. Me ei taha, et selline praktika hakkaks kujundama Eesti ühiskonda. Sellega peab olema väga ettevaatlik.
Härra Vanaselja, te põhimõtteliselt nimetate koalitsioonilepet populistlikuks.
Valitsuses on üks äärmuslik-populistlik erakond EKRE näol, kelle eesmärk ongi tegelikult poliitikat niimoodi teha.
Kui palju te olete sellel teemal suhelnud Isamaa erakonna juhtkonnaga?
Me oleme ka seda välja öelnud, et erakond on muutunud liiga mineviku vaatavaks ja passiivseks. Eks loomulikult lasub ka erakonna esimehel teatav vastutus, et erakonna reiting on madal ja kõik seisukohad, mida on aeg-ajalt välja öeldud, ei ole meile olnud meelepärased.
Aga selleks erakond ongi, et erinevaid mõtteid ja ideid arutada ning välja käia. Meil on hea meel, et erakonna esimees on meie ühendust toetanud ja loodetavasti õnnestub meil ka sisuline debatt käivitada.
Tähendab, et teil on konkreetne kriitika ka erakonna esimehe vastu?
Ei saa salata... Kui juba oleme otsustanud erakonna sisse luua ühenduse, siis on selge, et erakonna sees tekivad erinevad tiivad. Meid on ees ootamas ka teravamad arutelud, jah.
Pikemalt kuulake saatest «Otse Postimehest».