Kesksuvi sobib seemnete külvamiseks
Juulikuuga algas varajase kartuli ja muu köögiviljasaagi koristuse kõrgaeg ning tühjaksjäävad peenrad ja taimekastid ootavad uusi külve. Nii tekibki paljudel aiapidajatel küsimus, milliseid köögiviljaseemneid võiks lähinädalatel külvata, et tänavu veel teinegi saak saada.
Juulikuu keskel tasub külvata herneid, värvilisi salateid, spinatit ja pikantse maitsega lehtköögivilju.
Peenrad vajavad enne uute seemnete muldapistmist vaid aiahargiga läbikaevamist ja umbrohujuurte väljakorjamist. Kõrgpeenardele oleks hea lisada kasvumulda ja see vana mullaga läbi segada. Kasvumullaks on soovitatav valida bioköögiviljamuld, mis tõstab taimede haiguskindlust ja stressitaluvust.
Värvikirevad salatid
Peenardele ja taimekastidesse külvatakse eri värvi aedsalatid, mis on nii pilkupüüdvad kui ka kasulikud. Aedsalat on pikapäevataim, seepärast tasub valida sordid, millised ei putku (ennakõidu), suviseks külviks soovitan näiteks Rooma salatit ‘Galander’.
Müügil on ka aedsalati segusid, kus pakendis mitu salatisorti. Need seemned tasub külvata juuli lõpul. Tõmmake peenrale väike külvivaoke, umbes 5 sentimeetri sügavune, kastke külvivagu märjaks, kui vesi on imbunud, külvake seemned. Külvi katteks puistake 0,5–1,5 cm mulda. Taimede kastmisel vältige vee sattumist leheroseti keskele. Kuna salatitaimed on kiire ja lühiajalise kasvuga, ei vaja taimed kasvuaegset väetamist.
Saaki korjatakse esialgu paari lehe kaupa, hiljem lõigatakse lehekodarik juurelt.
Kindlasti tasub avastada enda jaoks uusi ja huvitavaid köögivilju. Kes armastab pikantseid maitseid, külvaku ristõieliste sugukonda kuuluvaid lehtköögivilju.
Näiteks sobib hiina lehtnaeris ehk paksoi, misuuma ehk jaapani lehtnaeris, sinep-lehtnaeris ehk komatsuna, sarepta kapsasrohi ehk lehtsinep. Taimed on vähenõudlikud ja sobivad kasvatamiseks peenral ja anumates.
Kasvatamist alustatakse varakevadel ja uued külvid tehakse uuesti suve teisel poolel sügiseseks värskeks salatiks. Kasvuajal vajavad taimed regulaarset kastmist. Esimesi noori lehti võetakse taimedelt 2–3 kaupa, täiskasvanud taimelt lõigatakse leherosett juurelt.
Sügiseks uus hernesaak
Harilik hernes (Pisum sativum) on külmakindel rohttaim ja sobib veel juulikuiseks külviks. Soovitatav on külvata suhkruhernest, mille kasvuaeg on 60 päeva, näiteks sorti ‘Norli’ kasutatakse koos kauntega ja ka seemneid. Seemned külvatakse reavahega 20 cm ja taimevahe 5 cm. Sort on madalakasvuline ega vaja toestamist. Põuasel ajal vajavad taimed kastmist ja kobestamist. Hernesaaki tuleb korjata ettevaatlikult, taimelt kaunu mitte rebida, sest taimed võivad kergesti mullast välja tulla.
Aedspinatist (Spinacia oleracea L.) võib külvata sorti ‘Apollo’ F1, mis on tumeroheliste ovaalsete lehtedega, ebajahukastekindel kevadsügissort. Selle kasvuaeg on 45–60 päeva, sobiv sort sügiseseks kasvatamiseks. Seemned külvatakse juuli lõpul, nagu salatidki. Kasvuajal vajavad taimed kastmist, kui kasvukoht on liiga kuiv, võivad taimed ennakõiduda. Saagiks korjatakse lehti paari kaupa või kogu taim korraga.
Arbuus loori alla
Kui ööd vahepeal külmaks lähevad, vajavad arbuusi- ja melonitaimed kattelooriga katmist. Kui lähenevad tugevad vihmad ja rahe, siis katteloor kaitseb taimi samuti hästi. Katteloor tuleb päeval eemaldada, siis pääsevad mesilased õisi tolmeldama.
Praegu on mullas niiskust piisavalt ja köögiviljad kastmist ei vaja. Kuivemal ajal on vaja kasta kurgi-, kapsa-, kaalika-, porrulaugu- ja selleritaimi. Kastmisveele on hea lisada köögivilja vedelväetist, see kindlustab suurema ja kvaliteetsema saagi.
Porrulaugutaimed reageerivad hästi orgaanilisele väetisele, soovitatav on kasutada hobusesõnnikukomposti, mis kobestatakse mulda, seejärel taimed mullatakse. Nii kasvavad tugevad ja kaalukad ebavarred.
Sel suvel on esinenud küllalt palju söögisibula ennakõidumist (putkumist). Kui teiegi aias selline mure, siis eemaldage õisikud, see ei kahjusta oluliselt saaki.