Poldi talu Rahniku külas näeb välja nagu kõige tavalisem Eesti majapidamine, kuid päris nii see ei ole.
KÜLA LOOD ⟩ Siberist pärit Valentina ei lahku Rahnikult enam kuhugi (1)
2. juuli 2020, 00:21
Talu perenaine Valentina Kits (65) on Siberi eestlane, kes tuli Saaremaale ema ja õe sabas ühes siberlasest abikaasaga 43 aastat tagasi.
Eestisse soovitas perel naasta Valentina Kuressaares elanud onu. Teekond Lõuna-Siberist Krasnojarski kandist esivanemate maale võeti ette lennukiga, seega käis kõik väga kiiresti. “Saabusime siia märtsis, teised käisid alles, joped seljas, meie juba poolpaljalt,” meenutab Siberi pakases karastunud Valentina. “Ei saanud aru, miks inimestel nii soojad riided seljas on, kui on nii soe.”
Siiski pole Eesti ja Siberi kliima päris võrreldavad ja siinne niiskus nõudis harjumist. Eesti kliimas võivad pealtnäha üsna väikesed külmakraadid mõjuda omal moel karmimaltki kui Siberi 40-kraadine kuiv pakane.
Eesti keelt mõistis Valentina natuke juba Siberis. Leiba, saia ja piima oskas noor naine kohalikust poest ise küsida. Mis jäi arusaamatuks, selle kohta uuris emalt, kes valdas eesti keelt puhtalt.
Siberis pole Valentina erinevalt oma mehest enam kordagi käinud ega soovi seda vanas eas ka teha. Valentina sõnul võttis ta uue kodu Eestis kohe omaks ega ole siiatulekut kordagi kahetsenud. Siberi silmapiiri taha looklevate otsatute põldude ilu on tal aga meeles tänaseni.
33 aastat tagasi sovhoosilt saadud oma kodu Rahniku külas on kõik, mis ta elamiseks vajab. “Vaikne ja rahulik, ei vahetaks seda millegi vastu,” kinnitab Valentina.
Poldi talukohas elas enne eakas naine, kelle poeg pealinna enda juurde võttis. Majand pani talukoha müüki ja Valentina ostis selle ära. Enne seda elasid nad Sandla keskuses väikeses korteris. Majand pakkus neljatoalist korterit, aga Valentina keeldus otsustavalt. “Ütlesin, et kui me maja osta ei saa, siis ma lähen töölt minema.”
Neli aastat tagasi pensionile jäänud Valentina töötas 25 aastat Sandla sovhoosis ja hiljem Vetteli kalatööstuses. Pere viis last on suureks kasvanud. Üks lastest elab Kundas, ülejäänud kodusaarel. Abikaasa puhkab nüüdseks juba kaks aastat mulla all, ent Valentina püüab saatuselöögist üle olla. “Olen juba harjunud, siin ja seal on nokitsemist, elu läheb edasi.”