Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

Täna kell 12 alustas Eesti üks parimaid slacklinereid Jaan Roose Eesti rekordkatsega, kõndides edasi-tagasi 300 meetri pikkuse distantsi Tigutorni ja Paju 2 büroohoonete vahel.  Pärast Rooset kõndis samal köiel, küll puhkepausidega, teinegi köielkõndija Oskar Jüssi. 

Täna keskpäeval võis Tartus mitmel pool näha imestunult taevasse vaatavaid ja pildistavaid inimesi. Püüab ju pilku küll, kui kahe kõrghoone vahel on 60 meetri kõrgusel näha köielkõndijat.

Teadmiseks neile, kelles säärane vaatepilt kõhedust tekitab - köielkõndijad kasutavad ka julgestust. Küll sellist, mis pisut segab - julgestusköis lohiseb sama liini küljes, kus slacklinerid oma kunsttükki teevad. Roose sõnul kipub see vahepeal jalgu jääma, aga on hädavajalik, sest päästab kukkumise korral siiski elu.

Hobist kasvas töö

Täna Roose ei kukkunud, kõndis edasi-tagasi puhtalt läbi. Ei kukkunud ka siis, kui käis juba hommikul kella nelja ajal olusid katsetamas. 

«Ükskõik, kui palju ka olen kukkunud ja köis on mu kinni püüdnud, siis aju on ikkagi väga raske ära veenda, et köielkõnd on ohutu,» ütles rohkem kui 10 aasta köielkõndimise ning sellel trikkidegi tegemise kogemustega Roose. Esialgu oli mehe jaoks tegemist hobiga, kuid siis hakkas Roose tasapisi võistlustest osa võtma ja nüüd on slackline mehe igapäev. «Slackline saab olla inimese jaoks nii suur või tähtis asi, kui inimene ise selle enda jaoks teeb,» ütles Roose. «Kui ma alustasin, polnud mul isegi sellist mõtet, et sellest võiks saada mu töö, aga praegu on lumepall veerema läinud ja ta muudkui veereb nii, et ma pole seda pidama saanud.»

Äiksega on ohtlik

Roose ei tea veel öelda, millal võiks järgmine sarnane ettevõtmine toimuda, sest mitmed asjaolud sellise ürituse korraldamisel saavadki selguda vaid viimasel hetkel. «Ilmastiku mõttes pole näiteks äiksega mõistlik kõndida kahe kõrghoone vahel. Lihtsalt pole loogiline,» ütles ta. Tema kogemuse põhjal on väga kõrgel asuvad slackline'id sageli äikesega ka kannatada saanud, eriti pikad liinid. 

Teisena sama raja läbi teinud Jüssi sõnul polnud tänase katse puhul kõige keerulisem kõrgus, küll aga tuul ja köie pikkus. «Kõrgusega harjub, kuigi esimestel kordadel kõrgel köiel tundsin täielikku kabuhirmu, aga selle vastu aitab mitmeid kordi proovimine, et õppida turvasüsteeme usaldama,» teadis Jüssi. Tema on selle spordialaga tegelenud ligikaudu seitse aastat. «Slackline pole mu päevatöö, aga teen seda võrdlemisi pühendunult hobikorras,» rääkis Jüssi. «Mingit konkreetset eesmärki, kuhu isiklike tulemustega jõuda tahan, ma püstitanud pole. Tahan teha seda oma kamraadidega võimalikult kaua ja nii hästi, kui oskame,» lisas ta.

Kui ilm lubab, siis alustavad mehed teist korda samal köiel kõndimisega täna kell 18. 

Loe ja lisa kommentaare