Maakonnalehed jäävad ellu vaid seal, kus on nende lugeja ja maksja ning kunstlikult pole mõtet kohalikku ajakirjandust elus hoida, ütles endine poliitik ja ajakirjanik Rein Lang Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».
Nädalavahetusel avaldas meediaprofessor Indrek Ibrus Postimehes arvamusloo, mis muuhulgas käsitles kohaliku tasandi ajakirjandusmaastiku seisu. Lang möönis, et raske on vastu vaielda teesile, et lisaks üleriigilistele meediakanalitele on vaja ka tugevaid kohalikke väljaandeid. Lisaks probleemi esitamisele peaks aga välja pakkuma lahendusi. Ta küsis, kas on mõtet hoida väikseid lehti elus rahasüstide toel, kui neil lugejaid ei ole.
Endine ajakirjanik Väino Koorberg tõi välja, et võimalikele lahendustele juhtis tähelepanu meediaettevõtete liit. Näiteks pakkusid nad välja nii munitsipaal- kui avalik-õigusliku meedia täpsema reguleerimise, mille all Koorbergi hinnangul peetakse silmas, et need ei pakuks kõlvatut konkurentsi erameediale. Lang ütles selle peale, et avalikku meediat reguleeriv seadus on vastu võetud ning seda tuleb täitma hakata.
Eelmisel nädalal uurisid Lang ja Koorberg Ekspress Grupi juhilt Mari-Liis Rüütsalult terve saate vältel, miks on vaja digimaksu. See maksustaks välismaiste tehnoloogiaplatvormide reklaamide edastamise Eesti ettevõtetega samal tasemel. Lang sõnas, et ta ei saanud siiski aru, mis võiks digimaksust olla kasu Eesti ajakirjandusele. Ainsana oskas ta kasu näha Rüütsalu mainitud võimalikust üle-euroopalisest lahendusest, kui tekib digifond Euroopa tasemel ning Eesti ettevõtted saaksid sealt toetust oma projektidele.
Kooberg argumenteeris, et sama lahendus võiks olla abiks riiklikul tasandil, kui väikesed iseseisvad maakonnalehed saaksid taotleda toetust senisest ärimudelist lahti laskmisest ja digimaailma kolimiseks, mis alguses on üsna kallis ja keeruline.