VIDEO ⟩ Vaevu avanenud Veneetsia protestib massiturismi vastu

Postimees
Copy

Itaalia avas pandeemia järel oma piirid vaid paar nädalat tagasi ja kuigi turiste saabub praegu veel vähe, kardavad veneetslased massiturismi peatset naasmist.

Juba laupäeval võis Veneetsias Püha Markuse väljakul näha enam kui 300 meetri pikkust järjekorda nii välis- kui ka kodumaistest turistidest, kes soovisid siseneda äsja taasavanenud doodžide paleesse. Kokku müüdi sel päeval tuhatkond piletit.

«See on väga emotsionaalne, nagu esimene koolipäev,» ütles Euronewsile Veneetsia muuseumide ühenduse president Maria Cristina Gribaudi. «Inimesed võtsid järjekorda juba kell kaheksa hommikul.»

14. sajandist pärinevasse paleesse sisenedes on kohustuslik kanda näomaski ja mitmel pool võib näha silte, mis paluvad inimestel hoida vahemaad. Kõikides ruumides on videovalve, et võimalikke suuri kogunemisi ära hoida.

Uksed on taas avanud ka suveniirikauplused ja restoranid ning linna sümboliks olevatel kanalitel teevad turistid gondlites lõbusõite. Uudisteagentuuri ANSA teatel oli nädalavahetusel Veneetsias kõige rohkem kuulda endiselt itaalia keelt, ent varju ei jäänud ka saksa ja prantsuse keel.

Kõik see paneb massiturimist väsinud veneetslased muretsema, et pärast pandeemiat naasevad turistid taas suurel hulgal nende ajaloolisesse kodulinna.

«Me loodame tulevikus näha aeglast turismi. See ei tähenda vähem turismi, aga paremat, paremini organiseeritud turismi,» ütles kunstiajaloolane Gabriella Belli.

Laupäeval moodustasid veneetslased inimketi, et avaldada massiturismi vastu meelt. Kohalikud on aastaid nõudnud vastutustundlikumat turismi ja nüüd, mil linn end pandeemia järel uuesti avab, soovitakse varasemaid vigu vältida. Eelkõige soovitakse, et linna ei saabuks enam suured ristluslaevad, kirjutasid aktivistid grupeeringust Comitato No Grandi Navi protesti eel oma kodulehel.

Veneetsia peab pärast koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute kaotamist alustama uuel viisil, märkis grupeering.

Koroonaviirus nõudis Itaalias rohkem kui 34 000 inimese elu. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles