Teadlane seletab: kas loodus ei saa tõesti üraskitõrjega hakkama?

Tugeva populatsioonibaasiga laanerähn on äärmiselt efektiivne üraskite hävitaja. Suurema üraskipuhangu korral võib tema arvukus ka kiiresti mitmekordistuda, mis võimendab ka kahjurite kontrolli. Foto: Wikimedia Commons

Kevadise linnurahu ajale langevate, üraskitõrjega põhjendatud raiete taustal on kõlanud väited, nagu ei suudaks linnud meie metsade päästmisega toime tulla, sest neid ei ole piisavalt palju. Ammugi siis veel laanerähni, kelle arvukus on nii väike, et tema abile ei saa metsamees loota.

Kuna tegelen lindudega iga päev, pean vajalikuks öelda paar sõna laanerähni kohta, selgitades, mida ta suudab, kui palju neid on ning milline on liigi koht metsas. Ja kas see liik on saanud kriitikat asja eest või võiks metsaomanik siiski rähni abile loota.

Eestis pesitseb 2000–4000 laanerähnipaari ja nende arvukus on hakanud langema [1]. Talviti on meie metsades 5000 – 10 000 isendit. On seda vähe või palju? Vastus sõltub vaatenurgast: metsamajandajale on seda vähe, sest suurem hulk suudaks üraskeid tõhusamalt ohjeldada. Linnuökoloogina ütlen, et neid on täpselt nii palju, kui meie metsad praegu võimaldavad. Laanerähn eelistab elada vanas kuusikus, kus on elusaid puid, kuid ka surnuid või surevaid puid, Euroopas eelkõige üle saja aasta vanustes kuusikutes, kus puude läbimõõt rinna kõrgusel on 20–50 cm [2].

Kuna selliseid metsi on nii meil kui ka Skandinaavias viimase sajandi jooksul intensiivse metsamajandamise tagajärjel märgatavalt vähemaks jäänud, on kahanemas ka laanerähnide võimalused. Seega on väitel, et laanerähn ei suuda võitluses üraskitega tuge pakkuda, tõetera sees, kuid ei tohi unustada, et liigi arvukust ohustab eelkõige just senine metsanduspraktika [3], mille tõttu on liigi arvukus näiteks Rootsis ja Soomes [4], kuid ka meil [14] kiiresti vähenenud.

Kui võimekas on laanerähn üraskisõjas?

Lühike vastus: tegu on väga tõhusa üraskisööjaga. On teada, et rähnidel on oluline roll üraskite ohjeldamisel, eriti selgelt on seda täheldatud üraskipuhangute piirkondades [4]. Eestis ei ole laanerähnide toitumist uuritud, kuid põhjanaabrite ja Kesk-Euroopa metsades on liik võimaliku üraskihävitajana luubi all.

Laanerähni üraskisöömine sõltub aastaajast, kuid keskmiselt on 75 protsenti, sageli koguni 90 protsenti laanerähni toidust erinevad üraskid [4]: Soomes vahetult enne pesitsuse algust lausa 96,8 protsenti, neist 78,5 protsenti küpsetes kuusikutes elavad üraskid [5]. Kui pesitsusvälisel ajal toituvad laanerähnid väheste eranditega ainult okaspuudel elavatest üraskitest, siis pesitsusajal ka siklaste vastsetest [2]. Rähnide mõju-uuringuid koondava analüüsi kohaselt on laanerähn tõhusaim üraskite arvukuse piiraja – võrreldes metsa tavaolekuga võib laanerähni arvukus üraskikoldes kasvada kuni 44,8 korda ning nad hävitavad kuni 98 protsenti üraskitest [6].