Video ⟩ Nunnumeeter põhjas: kümme musta sulepalli ja valvas tiigikana

Arvo Meeks
, fotograaf
Copy

Valgas jäi Pedeli paisjärve ääres kaamerasilma ette tait ehk tiigikana, kes oma kümne järeltulijaga pole just igapäevane, kuid kahtlemata armas vaatepilt.
 

Tumeda sulestikuga ja punase laubakilbi ning kollase nokaotsaga tait on Euroopas laialt levinud. Meil pesitseb ta peamiselt Lõuna-Eesti järvedel, tiikidel ja lompidel.

Taida pojad hakkavad ujuma ja sukelduma juba päeva vanusena. Pojad jäetakse varakult omapead, sest emas- ja isaslind tahavad samal aastal veel teisegi pesakonna üles kasvatada.

Tiigikana nimetus tuleneb sellest, et see lind võib leppida ka väga väikese veekoguga. Suurem võimalus on tiigikana häälitsusi kuulda, kui teda näha. Taida jalad on kollased ning pikkade varvaste vahel ujulestad puuduvad.

Tiigikana järeltulijad ujuvad kaldataimestiku vahel.
Tiigikana järeltulijad ujuvad kaldataimestiku vahel. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
Tiigikana ujub peaga nõksutades.
Tiigikana ujub peaga nõksutades. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles