OTSE POSTIMEHEST ⟩ Riigikontrolör Holm: See on suur punane rätik, mis otse meile kätte surutakse

«Otse Postimehest» stuudios on seekord riigikontrolör Janar Holm, kes arutleb võimuliidu plaani üle anda Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) funktsioonid üle riigikontrollile.

Riigikontrolör Janar Holm ütles "Otse Postimehest" stuudios, et eile õhtul menetlusse antud eelnõu näol on tegemist selgelt suure punase rätikuga, mis otse neile kätte surutakse. Holm viitas ohule, et kui riigikontroll võtaks üle erakondade rahastamise järelvalvefunktsiooni, hakkaks poliitikud  neid süüdistama poliitikasse sekkumises.  

Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjon kuulis sellest eelnõust alles eile õhtul, kuidas teie sellest kuulsite?

Hea kolleeg helistas eile õhtul ja nii ma teada saingi nagu tõenäoliselt ka komisjon sellest teada sai. Loomulikult nende aastate jooksul, kui see teema on olnud üleval, siis minu või kolleegide juurde on aeg-ajalt tuldud selle mõttega, et mis te arvate, kui Riigkontroll võiks olla see, kes erakondade rahastamise üle järelvalvet teostab. Seni me oleme öelnud, et see oleks väga teistsugune ülesanne riigikontrollile, sest riigikontrolli olemus on hoopis teistlaadi.

Ja seekord ei tuldud isegi selle küsimusega teie juurde?

Eelnõu ei ole meile eelnevalt tutvustatud, aga ma väga loodan, et me saame sellest rääkida nüüd ikkagi, kus ta esitatud on.

Mis te arvate, miks seda saladuses hoiti?

Mina ei julge hinnangut anda, kas hoiti saladuses või oli ta ahjusoe ja esitati selliselt menetlusse. Eks siin peavad esitajad vastama.

Te olete selle eelnõuga tutvuda, mis te sellest arvate?

Tegemist oleks riigikontrolli jaoks olemusele mitte vastava ülesandega, me oleme selline klassikaline Westminister inglise tüüpi riigikontroll, auditeerime, teeme soovitusi, fookus on ikkagl avalikul sektoril,  avaliku raha kasutamisel ja nüüd tuleks sisse ka erasektori vaade. Nagu ka eelnõust on näha, meile ei panda lihtsalt uut ülesannet, vaid muudetakse ka riigikontrolli eesmärki. Ta on ikkagi olemuslikult teist laadi ülesanne, mistõttu ma väga igatsen, et saaks eelnõu esitajatega arutada sel teemal.

Erakonnad ei kuulu teatavasti avaliku sektori hulka. Nad on eraõiguslikud institutsioonid.

Just, fookus ühe seda tüüpi asutuse kontrollimisel, mis on seotud ka erarahaga, sellist ülesannet ei ole meil olnud, liiatigi veel ettekirjutuste ja sunniraha teema.

On teil võimekus seda teha?

Ma olen ka lugenud täna, et kaheldakse, et kas me toime tuleks, selles ei ole küsimus. Me tuleksime selle tööga väga hästi toime, aga see ei ole see küsimus. Minu meelest oleks mõistlik parlamentaarne debatt selle üle, mis on praeguse süsteemi puudused, kas neid puudusi võimalik kõrvaldada viisil, mis tähendaks komisjoni puhul mõningate muudatuste tegemist, et ilmtingimata ei peaks riigikontrolli olemusse tungima.

Ma küll ei pea riigikontrolli kohaks, kus lihtsamini hakkama saaks. Me tegeleks selle teemaga ääretult tõsiselt.

Kuidas teie hindate selle komisjoni tööd, ka praegu on selles komisjonis ju riigikontrolli esindaja olemas?

Riigikontrollil on tõesti pikaaegne esindaja, me oleme alati seal juures olnud. Meie hinnangul on komisjon päris hästi hakkama saanud. Ka vaidlused, mis on kohtutesse esitatud, on minu teada positiivse tulemuse saanud. 2 miljonit eurot oli vist see suurusjärk, mis on tagasi saadud valesti annetustest. See komisjon on teinud head tööd.

Äkki ta on teinud liiga head tööd?

Sellisel juhul ei tohiks riigikontroll tunduda koht, kus pääseb hõlpsamini. Ma küll ei pea riigikontrolli kohaks, kus lihtsamini hakkama saaks. Me tegeleks selle teemaga ääretult tõsiselt. Vähemalt sama hästi kui komisjon, aga see ei ole teema veel.

Selle rolli üle võttes peaksite te muutuma ka karistusorganiks.

Jah, seal on mitmeid küsimusi, näiteks Riigikontrolli seaduse  paragrahv 14 räägib poliitilisest sõltumatusest otsuste tegemisel. Väga halb oleks, kui ühte potti hakataks panema meie ettekirjutusi erakondadele ja siis näiteks mõne ministeeriumi suhetes, kus on selle erakonna minister, tehtud auditit. Väga halb, kui neid asju hakatakse ühte potti panema. Seal on teatud riskid, mida tasuks vältida. Me ootame parlamentaarset debatti, loodan, et tuleb mõistlik debatt.

Aga äkki see ei olegi halb mõte, kui te ütlete, et teeksite seda väga hästi, võib-olla te peaksitegi seda tegema hakkama ja looma eraldi üksuse selleks?

Pigem oli see hästi tegemise vastus reaktsioon teie küsimusele, et äkki riigikontroll on äkki koht, kus hõlpsamini saaks. Mõtleme korra selle komisjoni peale, kui probleem on selles, et sinna esitavad liikmed erakondade esindajad. Äkki oleks lahendus selline, et ei esita sinna liikmeid erakondade esindajad, vaid näiteks ka Eesti Pank, rektorite nõukogu, teadusteakadeemia oma nõukogu oma esindaja, selle kaudu saaks seda komisjoni sõltumatumaks muuta, kui see oli põhiprobleem. Riigikontroll saaks jääda oma eesmärkide juurde.

Mida teeks Riigikontroll selle rolli üle võttes teistmoodi praegusest järelvalvekomisjonist?

Kui on samasugused reeglid, siis ma arvan, et me samasuguste reeglite raames saame ka samasuguse tulemuse tuua. Kui on näha, et see otsus on kindel, siis meil oleks ka ettepanekuid, kuidas tõhustada erakondade järelvalvet. Siis peaks seda seadust vaatama ka sellest nurgast, kuidas tõhusamaks seal mõningaid aspekte muuta.

 See on selgelt suur punane rätik, mis otse meile kätte surutakse.

Seal eelnõus on kirjas üks hoiatav piirang, nimelt, et rikkumised aeguvad 3 aasta jooksul teo toimepanemisest. Mis te sellest arvate?

Ei  näe nende koostajate peadesse, mis selle punkti ajend täpselt oli. Seletuskirjast ma sain aru, et aegumist tahetakse panna selleks, et ei toimuks ebamõistlikul ajal ootamatusi. See on ka punkt, mille puhul peaks kaaluma, kas ta on põhjendatud.

Näete te ohtu selles punktis, sest sageli kahtlased teod selguvad hiljem, kolm aastat on lühike aeg?

Valimistsükkel on neli aastat. Aegumise üle on kindlasti põhjust arutada, aga mis see aeg olema peaks, aga selle 24 tunni pealt, mis ma seda eelnõud olen käes hoidnud, ma ei tahaks ühtegi täiendust lisada.

Endine õiguskantsler Allar Jõks on selle kohta öelnud, et selle punkti eesmärk võib olla Keskerakonna soov pääseda 1,2 miljoni suurusest nõudest, mis praegu kohtus on?

Ma arvan,  et ükski muudatus ei tohiks viia selleni, et mingid probleemid õhku jäävad. Kui on päris probleemid, siis need peavad lõpuni menetletud saada. Aga Jõks saab seda lähemalt kommenteerida.  

Selle eelnõu tulemusena on riigikontrolöril suur oht sattuda poliitikasse sekkumise süüdistusrahe alla?

Jah. Eks seda on aeg-ajalt ju praegu olnud riigikontrolli ajaloo jooksul. See on selgelt suur punane rätik, mis otse meile kätte surutakse.

Riigikontrolör valitakse ju Riigikogu poolt. Kas selle eelnõu seaduseks saamisel riigikontrolöri nö kahvlisse ei panda?

See on hea küsimus. Kindlasti on see ka teema, mille valguses tuleb selle eelnõu valikuid analüüsida. See on ka asi, millele tuleb mõelda.