Terviseameti peadirektor Merike Jürilo tunnistas Postimehe otsesaates, et tema töökoormus ja vastutus on olnud märkimisväärne alates jaanuarist. «Terviseametis algatasime väiksemas mahus staabi juba jaanuari lõpus,» sõnas Jürilo, lisades, et hädaolukorra seaduse muutmine tema vastutust olulisel määral ei suurendanud. «Pigem annab see juriidiliselt selgema aluse tegutsemiseks,» leidis ta.
Otse Postimehest ⟩ Eriolukord õpetas võtma eksperte tõsiselt (2)
18. mai 2020, 09:50
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo on tervishoiualase hädaolukorra juht. «Hädaolukorra juhil on palju võimalusi, kuidas kaasata teisi asutusi hädaolukorra sündmuse lahendamiseks. aga ühiskondlike piirangute seadmiseks peavad olema legaaljuriidilised alused,» selgitas Jürilo.
Terviseameti juht selgitas, et piirangute kehtestamise õigus on neil olemas, aga üleriigilisi meetmeid rakendab siiski valitsus. «Kui rääkida meetmete rakendamisest, siis näiteks Raatuse ühiselamu näitel oleks tegevusplaan järgmine: Terviseamet teeb koostöös konkreetse asutuse või ettevõtte omanikuga selgeks nakatumise algpõhjuse. Hinnatakse, kui suur hulk inimesi võib olla nakatunud ja sellest olenevalt otsustatakse meetmed, sealhulgas vajadusel karantiin,» kirjeldas ta. «Kui peaks tekkima vajadus ühiskonnas oluliselt laiemaid piiranguid kehtestada (näiteks üleriigiline ürituste piirang), siis ka uuendatud [hädaolukorra - toim.] seadus ütleb, et sellised otsused teeb vabariigi valitsus,» kinnitas Jürilo.
Terviseamet on valmis kolmeks võimalikuks Covid-19 viiruse leviku stsenaariumiks. Esiteks, haigus jääb mõõdukalt ühiskonda püsima läbi hooaja. Teiseks, haigus hakkab käima lainetena sõltumata aastaajast ja kolmandaks, võib [Covid-19 viirus - toim.] jääda käima sesoonselt, mis tähendab, et gripihooajal on viirus tõenäoliselt meie hulgas,» sõnas Jürilo, lisades, et kolmas variant on kõige tõenäolisem.
Häda- või eriolukord?
Justiitsminister Raivo Aeg selgitas, et juriidilises mõttes kehtib hädaolukord siis, kui ühiskonnas on oluline tõrge või ulatuslik probleem, aga see ei ole kasvanud nii suureks, et oleks vaja välja kuulutada eriolukord. «Hädaolukord ei nõua valitsuse või ametkonna eraldiseisvat otsust. Lihtsalt konstanteeritakse fakti, et saabunud on situatsioon, mil on tekkinud hädaolukord,» sõnas minister. «Hädaolukord ei vaja lõppkuupäeva ega juriidilisi käike. Tuleb lihtsalt jälgida, millised arengud toimuvad,» kirjeldas ta.
«Viimati [enne koroonakriisi - toim.] oli hädaolukord näiteks Võrumaa tormi ajal, mil tekkis ulatuslik elektrikatkestus. Seda võib defineerida lokaalse hädaolukorrana,» kirjeldas ta, lisades, et olukord ei olnud eriolukorda kehtestamiseks piisavalt raske.
Samas oli justiitsministri hinnangul vaja koroonakriisi lahendamiseks vaja välja kuulutada eriolukord. «Seda oli vaja selleks, et rakendada ulatuslikult erimeetmeid: tervishoiu-, majandusmeetmeid ja piirata liikumisvabadust. Paljudel juhtudel saab neid rakendada ainult eriolukorra tingimustes,» kinnitas ta.
Justiitsminister Aeg selgitas, et hädaolukorra seaduse muutmine oli vajalik eriolukorrast väljumiseks. «Varasemalt oli karantiini kehtestamine pärsitud sellega, et ühiskonda pidi ohustama eriti ohtlik nakkushaigus, mis on seaduses üles loetletud. Ja kui nüüd uut nakkushaigust selles loetelus ei olnud, siis olimegi dilemma ees, et kuidas käituda,» tõi ta välja eelneva seaduse puudujäägi. «Lihtsalt see samm ei olnud hädaolukorras hästi läbi mõeldud. Nüüd saab Terviseamet uudse ohtliku nakkushaiguse puhul kehtestada karantiini,» lausus minister.
Eelnevalt oli Raivo Aegi sõnul takistuskiviks liikumispiirangu kehtestamine hädaolukorra tingimustes. «Terviseamet on situatsioonis, kus nad on erikorrakaitseorgan. Üldkorrakaitseorgan on teatavasti politsei ja siis vastavalt seadustele on veel erikorrakaitseorganid. Varasemas seaduses ei olnud Terviseamet loetletud erikorrakaitseorganina. Nüüd on Terviseamet sinna lisatud, ehk ka nemad saavad kehtestada lokaalselt või laiemalt liikumispiiranguid,» kirjeldas ta uut hädaolukorra seadust.
«Seaduse muudatust oligi meil vaja selleks, et valitsuse kriisikomisjon ei peaks seda protsessi jäämagi lõputult lahendama ja juhtima. Üldnormaalsus on ju see, et meil on erinevad ametkonnad, kes omavad kindlat vastutusala ja selles toimivad. Olgu selleks kas terviseamet, päästeamet, politsei, piirivalveamet või kaitsepolitsei,» lausus ta. «See tähendab ühiskonna naasmist normaalsusesse, kus ametkonnad hakkavad oma vastutusvaldkondades elu korraldama valitsuse asemel. Seega, enam ei olnud põhjendatud eriolukorra pikendamine,» nentis minister.
Hädaolukorra seadus vajab kohendamist
Raivo Aeg nentis, et hädaolukorra seadus tuleb uuesti värske pilguga üle vaadata. «Väike remont sai tehtud, aga oleme samuti seisukohal, et hädaolukorra seadus tuleb tõesti uuesti ette võtta ja põhjalikult üle vaadata. Tänane seadus on oma olemuselt üles ehitatud lokaalse ja piiritletud hädaolukorra või probleemi lahendamiseks. Aga see ei ole loodud üleriigiliste meetmete rakendamiseks,» tõi ta välja.
President Kersti Kaljulaid kuulutas eelmisel nädalal küll seaduse välja, et oli selle loomeprotsessi suhtes kriitiline. «Kui oleksime jäänud tavalise menetlustaktika juurde, siis oleksime seda menetlenud sügiseni. Kiiretel aegadel on vaja teha kiireid otsuseid ja resoluutselt otsused. Üldiselt oli see õnnestunud seadusmuudatus. Ei ole sellel väga viga midagi, rakendatav ja eluliselt vajalik seadus,» märkis minister Aeg.
/nginx/o/2020/05/18/13107382t1hc31a.jpg)
Kriis õpetas võtma teadlasi tõsiselt
«Kindlasti oleme õppinud seda, et riskianalüüsidel on kalduvus realiseeruda. See tähendab seda, et ükskõik millises valdkonnas need analüüsid tehakse, tuleb nendesse ka tõsiselt suhtuda. Tuleb läbi rääkida vajalikud ressursid ja meetmed. Tegelikult on vaja ka leppida kokku, milline on väikeriigi võimekus,» kirjeldas Merike Jürilo saadud õppetunde.
Teisena tõi Terviseameti juht välja vajaduse pöörata rohkem tähelepanu nii kannatajale kui ka abiandjale. «Peame hoolima kõigist – nii kannatajatest kui ka inimestest, kes seda kriisi lahendavad,» sõnas ta.
Justiitsminister nõustus Terviseameti seisukohaga. «Loomulikult tuleb võtta tõsiselt kõikvõimalikke prognoose ja nende jaoks ka valmistuda. Meil oli tegelikult päris suur probleem näiteks isikukaitsevahenditega, mida meil nappis. Tuleb luua ka ettevalmidus käitumiseks olukorras, et kui häda on käes ja kaitsevahendeid ei ole kuskilt võtta,» nentis Aeg.
Lisaks tuletas minister meelde, et hädaolukord ei pruugi tekkida ainult tervishoiualases valdkonnas. «Kõik ametkonnad peavad olema valmis oma valdkonnas mõtlema harjumuspärasest kastist või raamist välja,» leidis ta.