Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelari sõnul on vanemate üheks kõige suuremaks mureks distantsõppe sobivus lastele. «Igale õpilasele distantsõpe lihtsalt ei sobi. Küsimus ei olegi sotsiaalmajanduslikus taustas, vaid lihtsalt selles, et iseseisvalt õppekava omandada võib olla keeruline. Lisaks muutub kodus õppimine ühel hetkel väsitavaks,» lausus Somelar Postimehe otsesaates.

Õppealajuhataja proovib leida sobivaid lahendusi nii õpilaste kui õpetajate jaoks. «Vaatame, kuidas paindlikult läheneda nii õpetaja kui ka õpilase sobivatele aegadele, et kunas on võimalik teha õpilasega individuaalselt tööd. Lapsevanem on ikkagi see, kes last õppetöös lihtsalt toetab,» selgitas ta.

Somelari hinnangul on jäänud laiemale üldsusele mõistmatuks, miks on õpetajatele nii oluline ka tänastes tingimustes jõuda õppekavas ettenähtud tulemusteni. «Õppekava on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ja see on täpselt samasugune määrus nagu näiteks liiklusseadus, mida tuleb täita,» põhjendas ta. «Palju on räägitud ka sellest, et Eesti kool väga autonoomne. See tähendab osalist iseseisvust, et õpetaja saab valida meetodid, kuidas nõutud õpitulemusteni jõuab,» lausus pedagoog, lisades, et õppekavas määratud sisu ja õpitulemused tuleb ikkagi täita. «Seda on õpetajad distantsilt püüdnud ka väga jõuliselt teha,» nentis ta.

Tallinna Reaalkooli koolipapa sõnul on kujunenud suureks väljakutseks ka õpilaste veebitundides osalemise jälgimine. «Veebitunnis pole jälgitav, kui palju õpilased kaasa mõtlevad. Tunnis osaleb keskmiselt 30 õpilast. Tegelikult ei ole näha, kas laps mõtleb kaasa või mitte,» kirjeldas Madis Somelar, märkides, et õpilane võib loengu ajal jälgida ka sotsiaalmeediat.

Erinevus Eesti koolide vahel

Eesti koolides on tekkinud Somelari hinnangul suured käärid seoses õpilaste järeleaitamise ja hindamisega. «Koolijuhid, omavalitsused ja haridusministeerium peaksid seda probleemi käsitlema. Eesti õpetajate keskmine vanus on 50 ja see tähendab seda, et meil on ka õpetajaid, kes lähenevad 70le,» märkis ta, vihjates sellega, et eakama õpetaja digivõimekus ei pruugi olla konkureeriv noorema kooliõpetajaga. Leidub koole, mis vajaksid koolmeistri hinnangul pärast kriisi järeleaitamist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi otsust muuta sellel kooliaastal lõpueksamid vabatahtlikuks Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees ei kritiseerinud. «Ma arvan, et kui oleksime otsustanud, et pärast eriolukorra lõppu hakkame korraldama riiklikke tasemetöid, siis tulemused oleksid tavapärasest madalamad,» arvas ta. Põhjus peitub õpilaste erinevuses. «Meil on võimekamaid õpilasi ja on ka neid, kes on tulnud koolikeskkonda kaasava hariduse raames, aga tegelikult vajavad igapäevaselt spetsialistide abi,» märkis Somelar. «Selles küsimuses sõltub kõik nii koolidest, õpetajate digipädevustest ja ka üldisest moraalist, et kui tugevalt võtsid erinevad osapooled vastutuse,» sõnas ta.

Loe ja lisa kommentaare