Otse Postimehest ⟩ Psühholoogi sõnul vajab maski kandmise normiks muutumine valitsuselt selgitust ja eeskuju

Sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets leidis Postimehe otsesaates, et maski kandmise sotsiaalseks normiks muutumiseks vajavad inimesed valitsuselt selget ja põhjendatud sõnumit ning eeskuju näitamist. «Täna on riigi poolt seisukohti seinast seina – osa ütlevad, et maskid on vajalikud ja teised arvavad, et see on täielik lollus,» nentis ta.

Sotsiaalpsühholoogia professor selgitas, et suures plaanis on sotsiaalseid norme kahte liiki. «Sisemised normid, mis meie tegevust juhivad ilma, et keegi meile seda meelde tuletaks ja välised normid, mis on väliselt kehtestatud reeglid. Näiteks öeldakse, et nädal aega tuleb istuda kodus. See ei ole reegel, mis tuleb inimeste vabast tahtest. Suures plaanis ongi normide mõte meie igapäevaelu korrastamine. Analoog oleks liikluseeskirjad – kui neid ei oleks, siis valitseks tänavatel kaos,» tõi Heidmets näiteks. Professor lisas, et maski kandmise kui sotsiaalse normi kohapealt pidas peaminister Jüri Ratas silmas nähtavasti sisemist normi, et inimesed peavad seda ise vajalikuks.

Käsukorras sotsiaalse normi kehtestamist pidas Mati Heidmets võimalikuks, aga inimene peab tajuma, et selle reegli järgimine on talle kasulik. «Oleneb, kui pikaks ajaks, aga teatud perioodiks võimu poolt käitumise ja suhtlemise normeerimine on põhjendatud,» arvas ta.

Heidmets põhjendas, et sisemised normid tulenevad algselt välistest piirangutest. «Näiteks tervitamine – ega laps ei sünni tervitamisgeeniga, seda õpetatakse ja ühel hetkel hakkab see tunduma normaalne. Kui hakatakse ootama, mil inimesed saavad ise aru, et on vaja maski kanda, siis see võtaks natuke liiga palju aega,» lausus kasvatusteadlane.

Eeskuju ja selgitustöö on vajalik

Probleemina toob sotsiaalpsühholoog välja inimeste taluvuspiiri. «Kui inimesed ei mõista nende normide järgimise vajalikkust, võib tekkida probleeme. Riigipoolse survega peab kaasas käima arusaadav seletus, miks on seda vaja. Kui seletus on piisavalt põhjendatud, siis vähemalt teatud perioodiks on inimesed valmis sellist enesepiiramist hoidma,» selgitas ta.

Eesti puhul oleks vaja valitsuse selget ja ühist seisukohta. «Täna on riigilt seisukohti seinast seina – osa ütlevad, et maskid on vajalikud ja teised arvavad, et see on täielik lollus. Kui võimu poolt ei saa selget signaali (üks minister tuleb maskiga ja teine ilma), siis loomulikult hakkab inimene ise mõtlema, et millal ja kuidas maski kasutada,» arvas Heidmets.

«Inimesed vajavad üleskutset ja südametunnistusele rõhumist, et tegelikult iga inimene vastutab nii iseenda, lähedaste kui ka oma kogukonna ja rahva eest. Usun, et näiteks ühistransport ja meditsiiniasutused kohad, kus peaks kohustuslikus korras maski kandmist nõudma. Ülejäänud avaliku ruumi jätaksin inimeste enda otsustada. Jõuga peale surumine tavaliselt ei anna tulemust,» leidis õppejõud. 

Psühholoog usub, et koroonaviiruse taandumisel jääb nii mõndagi ühiskonna käitumisse püsima. «Näiteks distantsi hoidmine. Põhjamaades ei olegi see ehk nii suur probleem, sest meil ongi kombeks teistest natukene kaugemal olla kui näiteks Lõuna-Euroopas. Aga usun, et inimesed hakkavadki avalikes kohtades ka pärast seda kriisi suuremat vahet hoidma,» nentis ta. «Samas olen skeptiline dramaatiliste tulevikuvaadete osas, et peale koroonaviirust elu ei ole enam endine ja kõik on muutunud,» leidis ülikooli õppejõud ja lisas, et inimene on ikka samasugune tegelane, nagu siiani on olnud.