Valgas rusikahoobiga pereisa surmanud noormees: ma oleksin võinud ise surra (15)
11. mai 2020, 20:36
/nginx/o/2020/05/11/13096771t1h9a68.jpg)
«Kuuuurija» vaatajale soovis oma hinge avada 17-aastaselt pereisa tapnud Aleksi ema Diana. Diana teab eriti täpselt seda tunnet, kui kõrvalt võetakse lähedane inimene vägivaldsel teel, sest ka tema koges seda valu hiljuti.
Tänavu jaanuaris helises saatejuhi Katrin Lusti telefon ja teistpool toru oli südantlõhestavalt nuttev Diana, kes rääkis keerulisest saatusest ja oma pojast Aleksist. Kogu Valga linna jaoks on Aleks tapja, aga ema jaoks eelkõige kallis poeg.
Möödunud aasta oktoobris mõistis kohus süüdi Valga pereisa ühe löögiga tapnud nooruki Aleks Simanise. Tapmine oli aset leidnud aasta enne kohtumõistmist, 2018. aasta novembris, Valgas Voorimehe Pubi ees.
17-aastane noor poksija Simanis lõi rusikaga 37-aastast pereisa Kristjanit, kes kaotas peale lööki teadvuse ja suri hiljem haiglas.
Diana elu Valgas on muutunud põrguks, sest isegi toidupoodi minnes mõnitatakse perekonda. Lapsi sõimatakse koolis mõrvari õdedeks ja mõnitatakse. Diana tahtis «Kuuuurija» vaatajale rääkida oma lugu. See lugu on kõige reaalsem näide selles, kuidas üks mõeldamatu rusikahoop võtab inimese elu ja saadab noore inimese aastateks vangi.
Aleksi lapsepõlv oli raske
Alaealisena pereisa Kristjani tapnud Aleks on 37-aastase Diana kõige vanem poeg. Aleksi isa on Lätti sisse kirjutatud Roma Valdis Simanis, kes on suure osa oma elust kinni istunud Eesti erinevates vanglates. Lisaks Aleksile on Dianal Valdis Simanisega ka 14-aastane tütar. Viimased 8 aastat elas Diana uue elukaaslase Juriga, kellega tal on 4-aastane väike poeg.
Diana ütleb, et Aleksi lapsepõlves esines noorena mõningaid probleeme. Enamasti olid need seotud ülekaalust tingitud enesehinnangutega. Poiss nuttis kodus tihti, sest teda narriti kehakaalu pärast. Naine üritas poega panna trennidesse, aga kuna poisile seal ei meeldinud, ei õnnestunud ka kehakaalu alandada.
Aleks oli 14-aastane, kui juhtus esimene tõsisem intsident. «Üks üks poiss võttis kivi ja viskas Aleksit,» meenutab Diana. Aleks kukkus ehmatusest maha ja purskas nutma. Aleksi sõber jooksis kohe koju noa järgi, millega kiviviskajat kätte haavati.
Uus hobi muutis poisi lootustandvaks sportlaseks
Diana sõnul oli Aleks kodus emale siiski hea laps, aga väljas iseenda eest seistes tegi poiss asju, mille üle ema pole kaugeltki uhke. Ühel hetkel tundis Aleks isegi, et ta on probleemidest väsinud ja ütles emale, et soovib leida endale tegevuse, mis hoiab teda probleemidest eemale. Aleks läks poksitrenni.
Poksimises oli Aleks väga hea ja lõpuks ometi suunas teismeline poiss kogu oma energia trennidesse. Ta käis palju võistlustel ja saavutas alati koha esikolmikusse. Poiss kogus juba esimese paari aastaga kuhja medaleid. Aleksil tekkisid sportlastest sõbrad, tal oli karmi kasvatusega treener ja poisil jäi üha vähem aega õues kolamiseks – ema Diana arvates oli poiss lõpuks ometi õigele teele sattunud.
Lõbusalt alanud õhtu sai traagiline lõpu
Aleks polnud eriline Valga Voorimehe Pubis käija, sest sealset pidukohta armastavat pigem vanemapoolne kontingent. Tol õhtul tuli Aleksile sõber külla, kes tegi ettepaneku minna Voorimehe Pubisse. «Ta ütles, et võta oma tüdruk kaasa ja lähme pidutsema,» ütleb ema, kes kuulis, kuidas noored oma plaanidest rääkisid. Ema süda aimas halba ja ta soovitas pojal mitte pubisse minna. Poeg palus emakesel mitte muretseda ja läks veidikeseks meelt lahutama.
Keset ööd tuli Dianale telefonikõnes teade, et alaealine poeg on ikkagi pubisse pidutsema läinud. «Mulle öeldi, et ma pojale järgi tuleks,» ütleb Diana, kes seadiski sammud Voorimehe Pubisse. Ema astus lõbusalt tantsivale Aleksile ligi ja soovitas tal koju tulla. «Ta palus: emakene, oota 20 minutit, me tantsime, ja siis lähme,» ütleb Diana ja otsustas oodata ning jutustas seni pubis olevate tuttavatega juttu.
Ühel hetkel märkas Diana, et poega pole enam tantsuplatsil ning tormas õue, kus märkas suurt kogunenud punti, kelle juures oli ka Aleks ja tema pruut. Ümberringi olid inimesed paanikas, aga Diana jõudis kohale liiga hilja. Hetk, mil Diana oli oma poja silmist kaotanud, oli määranud nende kõigi saatused.
Palve suitsu saada lõppes lööminguga
«Ärge uskude seda, mida ajalehes kirjutatakse,» ütleb ema Diana ja viitab sellele, kuidas ajalehes on kirjutatud peamiselt sellest, kuidas tüli põhjuseks oli Voorimehe Pubi ees ebaviisakas suitsuküsimine. Väidetavalt olevat Aleks küsinud pereisalt Kristjanilt sigaretti ja kuna too keeldus, olevat noormees virutanud talle otsemaid rusikaga näkku.
Diana usub, et kakluse põhjustas hoopis Aleksi sõber. «See poiss (Aleksi sõber – toim.) küsis suitsu,» ütleb Diana ja lisab, et meesterahvas haaras seepeale agressivselt küsija kõrist kinni. Aleks püüdis kohe sõpra päästma minna, aga sai meesterahvalt löögi ja kukkus maha. «Kui Kristjan tahtis teda veelkord lüüa, tõmbas Aleks oma pea kõrvale ja virutas mehele vastu,» kirjeldab Diana olukorda, millele ta ise tunnistajaks kõrval polnud, aga edastab oma pojalt ja tema sõpradelt kuuldut.
Kuna olukorda oli kõrvalt nägemas ka seitse tunnistajat, siis ilmselt ei võtnud kohus neid kuigivõrd tõsiselt, kuna nad võisid olla oma ütlustes Aleksi poole kaldu.
Saatuslik löök viis mehe hauda ja noormehe trellide taha
Aleksi löök oli nii kange, et vastu äärekivi kukkunud Kristjan jäi teadvusetult maha lebama. Kristjan ja Aleks viidi mõlemad tol ööl haiglasse. Kristjan sai kontaktivõimeliseks ja Aleks saadeti kipsis käega koju. Diana arvas ennatlikult, et Aleks pääseb halvimast ja viga saanud Kristjan saab terveks. Mõned päevad hiljem saabus aga traagiline uudis – pereisa suri saadud vigastustesse. Aleks viidi politseiga minema.
Aleksi ema Diana ütleb, et peale juhtunut on tema elu lausa põrguks muutunud. «Minu lapsed ei taha kooli minna, nutavad koguaeg. Inimesed ei taha meiega normaalset suhelda ja vaatavad meie peale imelikult,» kurdab Diana rasket saatust. Tal on valus kuulda, kuidas kõik tema poega maha teevad ja ka ajaleht enne kohtuotsust mõrvariks nimetas. Keegi ei taha Dianat tööle võtta, aga tal on maksta nii Aleksi, kui vastaspoole suured kohtukulud.
«Ta ei saanud terve aasta magada, ainult unerohtude abil. Ta ütles, et oleks võinud ise surra, ta ei tahtnud seda meest tappa,» kirjeldab Diana südantlõhestavalt oma poja kahetsustunnet, kes elas juhtunut väga üle. Noormees langes ema sõnul sügavasse depressiooni, tal kadus eluisu ja süüdistas igapäevaselt ainult ennast.
Lootustandva sportlase karjääri lõpp
Aleksi treener Žori Nevetšerja uskus, et noormehest saab lootustandev poksija ja kelle sõnul on valgakad baarikakluse tõttu kaotanud tubli sportlase. «Kui Aleks tuli 14-aastaselt poksitrenni, siis kaalus ta 104 kilogrammi. Ta tegeles endaga ja kaalus aasta aja pärast 75 kilogrammi. Tugev iseloom ja areng,» meenutab treener Aleksit, kui noormees esimest korda trenni tuli ja kõvasti arengu poole püüdlema hakkas.
Treener Žori sõnul oli Aleks lootustandev sportlane, kes oli poksis saanud hea vormi ja veetis oma aega trennisaalis, mitte tänaval kakeldes. Treeneri sõnul räägitakse poksitrennis õpilastele, kui ohtlikuks muutuvad nende löögid ja kui oluline on hoida igasugustest tänavakaklustest ja arveteklaarimistest eemale.
Treener ei suutnud esimese hooga uskuda, et Aleks midagi sellist korda saatnud oli, sest noormees oli pigem tasakaalukas ja vaoshoitud. Kõik Aleksi unistused saada profisportlaseks purunesid ühe Voorimehe Pubi ees toimunud baarikakluse pärast, mis saatis ta kuueks aastaks trellide taga.
Saatus tõi ellu uue tragöödia
Tapmine tuli sellele perele justkui uuesti ringiga tagasi. Tänavu veebruaris läks Diana uue elukaaslase Juriga lahendama oma 14-aastase tütre probleeme. Kohtumine toimus tütre vanemate kodus. Sinna oli kohale tulnud ka Diana eksmees Valdis Simanis. Kõik tundus olevat normaalne, aga ühel hetkel Valdis ärritus.
Ühel hetkel oli Valdis käratanud Jurile, et too lõhkus tema pere ära. Valdis lõi Jurit ja Juri vastas samaga. Mehed jooksid majast välja, teised nende kannul. Valdis virutas kõikide nähes Jurile mitu korda noaga selga ja sundis Dianat temaga kaasa minema.
«Ta ütles, et kui ma temaga kaasa ei lähe, lõpetan samamoodi nagu Jurik,» kirjeldab Diana asetleidnud juhtumit. Juri suri saadud vigastustesse. Täna kasvatab Diana oma lapsi üksi, kellest kõige pisem 4-aastane poeg ootab siiani oma isa Jurikut koju, keda kahjuks ei saabu enam iial.
Diana ütleb, et täna mõistab ta paremini kui eales varem, mida tähendab, kui keegi võtab vägivaldsel teel sinu kõrvalt lähedase inimese. Ta mõistab ja teab seda valu, mida tunneb Kristjani perekond. Aga ta teab ka seda, et emana ei suuda ta iial oma poega hüljata.