Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA
«Kuldrannake» / Foto: Eesti Filmi Sihtasutuse kogu

VeebiTV filmilaost võib ühe-kahe euro eest leida koheseks vaatamiseks hulgaliselt selliseid kodumaiseid linalugusid, mis omas kastmes jutustavad väga põnevast ajajärgust Eesti filminduses: 2000ndatest. Seda nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.

Kui suurfilme teame ja vaatame korduvalt kõik (VeebiTVs on olemas ka «Klassikokkutulek», «1944» ning hulk vanemat filmiklassikat), siis ei maksa unustada teisigi Eesti filmitegijate ekraanitaieseid, millest ehk ei räägita sageli, ent millest nii mõnigi vääriks kultusfilmi tiitlit. Isegi 10–20 aasta tagused filmid näitavad võrdluses juba selgelt kätte, kui kaugele ja kvaliteetseks on Eesti filmid arenenud ning samas pakuvad nostalgilist naudingut, tuues meie tänased tippnäitlejad ekraanile veel oluliselt «rohelisemate» tegijatena. Edetabelina neid filme esitada ei saa – igaüks neist väärib vähemalt meelelahutuse mõttes vaatamist vähemalt korra.

«Malev» (2005)

Legendaarne Õ-Fraktsioon ning tulevased tujurikkujad (alates 2008) ning «Tulnuka» (2006) staarid Ott Sepp ja Märt Avandi oma kuulsusetee algul. Selle vapustava kvaliteediga (jutumärkides või ilma) absurdikoomilise ajaloolise seiklusfilmi tegevus toimub 13. sajandi alguse Eestis ja Liivimaal. Saksa ordu võimsad ja verised väed üritavad siinseid loodusrahvaid allutada ja ristida. Esimene Euroopas haritud eesti noormees Uru peab leidma endas tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Sisemise võitluse käigus satub ta keeruliste intriigide ning pööraste sündmuste keerisesse, kus temast sõltub sünnimaa tulevik. Kas eestlased on vabaduseks valmis? Miks ei sündinud vaba Eesti riiki juba 13. sajandil? See on see film, kus tahaks ise mängida! Osades veel: Uku Uusberg, Argo Aadli, Mirtel Pohla, Raivo E. Tamm, Sergo Vares, Ain Mäeots, Üllar Saaremäe, Mait Malmsten, Anti Kobin ja Merle Jääger.

«Täna öösel me ei maga» (2004)

Harri ja Evelini abielu (Maria Avdjuško ja Peter Franzén), mis ju ometi on materiaalselt nii hästi kindlustatud, on lagunemise äärel. Evelin juhtub ühel suveööl linnas uidates koos kahe noore, Älisi ja Kristoferiga (Carmen Kass ja Priit Võigemast) pealt nägema mõrva. Harri politseiuurijana püüab neid rahustada, kuid ühtäkki avastavad noored end kurikaelte tagaaetavatena. Uurija ise käib aga õige hämaraid radu pidi ja seega ei saa keegi neljast olla kindel, et öö ei too hukatust. Osades veel: Ülle Kaljuste, Ivo Uukkivi, Rain Simmul, Margus Prangel jt.

«Kuhu põgenevad hinged» (2007)

Noortedraama, mis jutustab kahe teismelise tüdruku iseseisvumisest ja armastuse keerdkäikude avastamisest. Film toob nähtavale tegelaste salahirmud ja esitab küsimuse, millal on käes hetk, kui me saame täiskasvanuks ning vastutame oma otsuste eest. Armukadedus, üksindustunne ja tähelepanuvajadus on lahutamatu osa inimloomusest, kuid me peame õppima neid emotsioone valitsema, mitte laskma neil enda üle valitseda. Põhineb Aidi Valliku romaanil «Mis sinuga juhtus, Ann?». Peaosades lauljatar Lenna Kuurma ning Ragne Veensalu.

«Punane elavhõbe» (2010)

10 aasta tagune nägemus 20 aasta tagusest ajast ehk on kuumade 90ndate algus. Eestis on käibel uus valuuta – kroon. Endine liiduvabariik on tõusnud värviliste metallide ekspordis maailma etteotsa. Selle kuritegeliku äri ümber käib halastamatu võitlus. Iga päev toob uusi ohvreid. Tapmiste arvult on eesti Euroopas esimesel kohal. Lavastas Andres Puustusmaa, põhineb Andres Anvelti samanimelisel esikromaanil. Osades Juhan Ulfsak, Märt Avandi, Peeter Oja, Mait Malmsten, Kirill Käro jt.

«Vali kord» (2004)

Satiiriline dokumentaalfilm, mille eestvedajateks ekraani ees ja taga on omaaegse Esto TV šokiduo Ken Saan ja Rain Tolk. Aasta oli 2004 ning Tolk ja Saan haakisid end kahe aasta eest loodud erakonna tähelennu külge, et hoida silm peal vabariigi peaminister Andrus Ansipil. Nad korraldasid meeleavaldusi, heitlesid turvameestega, võtsid rajalt maha suurekaliibriliseid lurjuseid ja paljastasid niiditõmbajaid.

«Kuldrannake» (2006)

Kadunud Jüri Sillarti viimaseks filmiks osutus hoiatusmelodraama, mille keskmes on elus pettunud ja kibestumusest mõrvarlikuks muutunud Viktor (Mait Malmsten). Viktor pole elult kunagi midagi liigset tahtnud – ainus, mida ta on ihaldanud, on täisväärtuslik elu ja tähelepanu oma endistelt bändikaaslastelt. Ent kõik ei saa siin ilmas päris seda, mida nad tahavad. Ka Viktor on üks nendest. See omakorda on põhjus, miks Viktor on otsustanud siduda enda keha ümber pommi ja lasta õhku maja, milles tema endised bändikaaslased üle aastate suure kokkutuleku korraldavad. Arvete klaarimise aeg on käes. Ja see ei lõppe enne kui iga viimane sent on kenasti arvele võetud. «Kuldrannake» pole ilmtingimata hea film, kuid selles on arvukalt laiahaardelisi elemente, mis on mõeldud eri eas ja erinevate tõekspidamistega vaatajatele. Angela osas Ülle Lichtfeldt, Eugeni osas Hendrik Toompere jun, Kristeli osas Maria Avdjuško, Felixi osas Taavi Eelmaa, Barbi osas Marika Korolev, Allani osas Veikko Täär.

«Jan Uuspõld läheb Tartusse» (2007)

Must komöödia andekast, kuid alkoholi tõttu tippvormi kaotanud näitlejast. Jan Uuspõld otsustab lõpetada teleklouni mängimise ning võtta vastu tõsise rolli Vanemuise teatris. Teekonnast Tartusse saab aga ebatavaline, kohati liialdustesse kalduv, tänapäeva Eesti elu ja mentaliteeti kirjeldav reis läbi inimloomuste, mõttemallide ja hoiakute. Väljamõeldud tegelaste kõrval astub filmis üles palju Eestis üldtuntud inimesi iseenda, teiste kuulsuste või näitlejate esituses. Teiste seas teeb filmis cameo president Toomas Hendrik Ilves. Peaosalise filmisaatus on inspireeritud tema reaalsest elukäigust. See on must komöödia, mis kätkeb põhjamaiselt nukrat eksistentsialistlikku draamat. 

«Stiilipidu» / Foto: Exitfilm

«Stiilipidu» (2005)

Jõudes tagasi puhkuselt, leiab 25-aastane stilist Alice (Maarja Jakobson), et telestuudio, kus ta töötas, on läinud pankrotti. Koos oma kahe sõbranna Ada ja Janaga (Anne Reemann ja end. Evelin Pang) asuvad nad looma kostüümilaenutust, mis pakuks inimesele kõike, millest ta vaid unistab. Peeter Urbla lavastatud film esindas 2006. aastal Eestit Oscaritel.

«Karu süda» (2001) Valmimisajal Eesti kalleima filmi (14,5 miljonit krooni) tiitlit kandnud romantiline draama räägib noore jahimehe Niika (Rain Simmul) armuseiklustest ja ohtuderikkast kütielust Siberi ürglaantes. Mehe võtavad kiiresti omaks kohalikud elanikud evengid. Temast saab ka mitme naise ihaldusobjekt, seda koolitüdrukust libuni. Niika abiellub hapra poolatariga, kuid elab hiljem laanes kokku müstilise karunaisega. Elu paneb noore küti tõsiselt proovile, kuid lõpuks leiab Niika pääsetee hingelisest kriisist sisemise harmoonia ja tasakaaluni. Peale värvikate inimsuhete on filmis ohtralt hingematvalt kaunist Siberi loodust. Ehedat taigakaru mängib filmis üsna vilunult taltsas karu Malõš. Operaator Rein Kotov esitati oma töö eest Euroopa Filmiakadeemia parima operaatori auhinnale. Põhineb Nikolai Baturini samanimelisel romaanil.

«Taarka» (2008)

Maailma esimene setokeelne film (!) räägib ühe väikese rahva kirkaimast kangelasest, rahvalaulik Hilana Taarkast – naisest, kes elas kogu oma elu ühiskonna heidikuna. Kaasavarata vallasemana elas ta korstnata majas, vaesuses, kerjates, juhutöid tehes ja lauldes. Lauldes alati tõtt, vahel kibedat, vahel naljakat, vahel julma. Teda kardeti ja põlati, vihati ja ihaldati. Taarka laulis läbi kogu oma uskumatu elu, üle oma saatuse, väikesest seto külast rahvusvahelise tuntuseni välja. Ja laulis hästi. Väga hästi. Taarkast sai Lauluema, legend. Nimiosas astuvad filmis üles (eri vanuses) Inga Salurand, Siiri Sisask ja Marje Metsur. Lavastas Ain Mäeots. 

VeebiTV Filmilaost leiab veel hulgaliselt Eesti filme – uuri valikut siit!
 

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad