Rahandusminister Martin Helme sõnas Postimehe otsesaates, et Euroopa Liidu eelarvekava läbirääkimised järgmiseks seitsmeks aastaks tõotavad tulla pikad ja pingelised. Eesti jaoks on oluline, et eelarve maht oleks võimalikult suur ja meie põllumehi koheldaks Euroopas võrdväärselt. Peaminister Jüri Ratas osaleb neljapäeval eelarvekõnelustel Brüsselis.
Otse Postimehest ⟩ Martin Helme ennustab raskeid Euroopa eelarve kõnelusi (1)
19. veebruar 2020, 09:33
Esialgu oli lootus leppida Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarves kokku eelmisel aastal, aga see ei osutunud võimalikuks. «Ma ei ole väga optimistlik, et ka praegu sellega hakkama saadaks. Usun, et meil seisab ees pikk ja kurnav läbirääkimiste voor. Positsioonid on üksteisest väga kaugel,» arvas Helme, lisades, et esimeseks küsimuseks on Euroopa Liidu eelarve maht. «Meil on sissemaksja ja saaja riigid [liikmesriigid, kes maksavad EL-i eelarvesse rohkem, kui tagasi saavad ja vastupidi - toim.]. Sissemaksjad ütlevad, et mitte mingil juhul eelarve maht ei tohi suureneda – olla rohkem kui üks protsent SKP-st. Võttes arvesse Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist, siis sisuliselt tähendab see ikkagi Euroopa Liidu eelarves olulisi kärpeid,» nentis ta.
Eesti on huvitatud, et eelarve maht oleks võimalikult suur. «Me räägime siin muidugi koma kohtadest: kas eelarve on 1,05 või 1,07. Lõppkokkuvõttes on need summad seitsmeaastase perioodi peale väga suured. Null koma null üks suurune muudatus tähendab Eesti jaoks aastas umbes kümmet miljonit,» selgitas minister. Esimese sammuna lepiti valitsuses kokku Eesti prioriteetides, mida peaminister Jüri Ratas Brüsselis läbirääkimistel esindab. «Eelarves võib vaielda miljoni asja üle, aga tegelikult peab olema kaks-kolm asja, mis on eriti tähtsad,» sõnas Martin Helme ja lubas, et läbirääkimistele suundub Eesti enesekindlalt. «Arvan, et praegu on Eestil valitsus, mis teadvustab rohkem kui varasemad valitsused, et oma rahvuslike huvide eest tuleb Brüsselis võidelda,» andis rahandusminister sõna.
Baltimaad on minister Helme sõnul olnud alates Euroopa Liitu astumisest põllumajandustoetustes Euroopa Liidus viimaste seas. «Me oleme rääkinud seda nüüd juba kolmel eelarve läbirääkimiste perioodil. Küsimus ei ole nii väga selles, kas toetus on 200 või 230 eurot hektari kohta. Küsimus on selles, et meie olukord võrreldes näiteks Soome, Rootsi ja Prantsusmaaga on väga erinev. Tegutseme samal turul, aga ebavõrdses olukorras. Tähtis on see, et oleksime sarnaselt koheldud teiste riikidega,» lausus ta.
Valitsuse prioriteediks on ka see, et ühtekuuluvusfondi rahad ei kahaneks ja õiglase ülemineku fondi suurus. Euroopa Liidu bürokraatia on aukartustäratav, mistõttu võib esialgu nii mõndagi kahe silma vahele jääda. «Näiteks oli õiglase ülemineku fondist esialgu ära unustatud põlevkivi osa, oli ainult kivisüsi. Põlevkivi saime sisse, aga kaevureid meil sisse saada ei õnnestunud. Põhimõtteliselt ei ole täna õiglase ülemineku fond õiglane,» arvas minister Helme.
Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvekava hakkab kehtima 2021. aasta esimesest jaanuarist. «Mida varem saab kava paika, seda parem, sest kõik ettevalmistused (programmide taotlused, kaasrahastused jne) võtavad omajagu aega. Kui eelarvekava paika ei saada (mis on võimalik), siis minnakse järgmisest aastast edasi nii-öelda vana eelarve mahtudega. Teha midagi uut või suuremas mahus, kui oli seitse aastat tagasi, ei saa,» vihjas minister eelseisvatele keerulistele kõnelustele.
Esmaspäeval osales rahandusminister Martin Helme eurorühma kohtumisel. Eurorühmaks nimetatakse kohtumisi, mille raames euroala liikmesriikide ministrid arutavad ühiseid euroga seotud kohustusi. Kuigi Euroopa Liidu eelarvekavas ei lepi kokku mitte rahandusministrid vaid liikmesriikide valitsusjuhid, siis eurogrupis arutati paljuski samadel teemadel. «Viimase aja moeröögatus on investeeringud rohemajandusse. Ühe teemana oli laual ka tööjõumaksude vähendamine ja millega vähenenud tulu riigile kompenseerida,» selgitas Helme.
Ühe võimaliku lahendusena nähakse keskkonnamaksude tõstmist. «Keskkonnamaksude suurendamine või nendega tööjõumaksude asendamine on problemaatiline. Kui need maksud on tõhusad, siis nad mõne aja jooksul lihtsalt kaovad. Lihtsalt öeldes, kui paneme kilekoti maksu alla ja inimesed enam kilekotte ei kasuta, siis sealt riigile enam tulu ei tule. Kui tahame keskkonnasäästu nimel makse kehtestada, siis sellel on oma iva sees. Kui teeme seda lihtsalt eelarve täitmise nimel, siis see pole päris õige,» arvas minister.
Maksude kehtestamine nõuab Euroopa Liidu liikmesriikide ükshäälset otsust: kõik riigid peavad nõustuma. «Kahjuks liigub pööraseid ideid Brüsselis päris palju. Näiteks lihamaks võib tunduda jabur, aga mitmes riigis toimub sel teemal tõsine debatt. Veel räägitakse näiteks lennutranspordimaksust või meenutame möödunud majanduskriisi, mil oli populaarne idee panganduse maksustamine. Täna kuuleme sellest ideest vähem. Või plastiku maksustamine,» sõnas Martin Helme, kuid lisas, et enamasti säärased ideed ühehäälsuse põhimõtte pärast ei realiseeru.