Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Postimehe eetrisse jõuab iganädalane terav saade «Lobjakas vs. Vooglaid», milles väitlevad ühiskonda puudutavatel teemadel väga erinevat maailmavaadet esindavad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid.

Tänase saate teemadeks on olukord ajakirjanduses ja riigis.

«Oluline on, et selles, mida me teha üritame, ei oleks tabuteemasid,» rõhutas Lobjakas.

Vooglaid toonitas, et nii tema kui ka Lobjakas on tulnud saatesse, et sisuliselt arutleda. Kumbki neist ei luba tsirkust või mõõkadega gladiaatorite šõud. Küll aga on laual veendumused, mida kaitstakse tugevalt ja põhimõtteliselt.

Esimeseks suureks teemaks on olukord riigis. 

Lobjakas tõi välja kolm peamist põhjust, miks tema meelest on Eesti riigi olukord pärast eelmise aasta riigikogu valimisi muutunud halvemaks. 

«Üks – ja ma arvan, et see on enamusele kuulajatest marginaalne põhjus – on see, et mul olid suured lootused seoses Jüri Ratasega. Kui ta tõusis Keskerakonna esimeheks ja peaministriks 2016. aasta sügisel, siis ma lootsin, et lõpuks ometi lahendatakse ära Eesti suurim probleem. Suurim nii sisemiselt, väliselt kui ka julgeolekupoliitiliselt. See on vähemuse küsimus. Et 25 ja enam aastat pärast taasiseseisvumist leiaks Eesti tee ühtsusele. Ma ei näe muud teed selleks, kui Eesti venekeelsele vähemusele võrdväärse osaluse andmist eestikeelse enamuse kõrval,» jutustas Lobjakas.

Lobjaka teine lootus oli see, et Reformierakonna pärand Eesti poliitikas rullitaks tagasi. «Et poliitikasse naaseks ausus ja avatus. Seda pole juhtunud.» Kolmandaks põhjuseks on poliitilise kultuuri maruline allakiskumine, mis on tema arvates juhtunud. 

Vooglaid alustas vastuargumenteerimist sellest, et tema hinnangul pole Eestis ühtegi äärmuslikku parteid. Äärmuslikkus on tema silmis silt, mida põhjuseta nii Eesti kui ka välismaistele parteidele külge pannakse. Eriti kui seda tehakse kombinatsioonis sõnadega «vasak» ja «parem», ilma et need adekvaatselt kirjeldaks nende erakondade majanduspoliitikat. Äärmuslus peaks seostuma vägivalla kasutamisega või sellele üles kutsumisega. «Mina sellist asja ei näe.»

Põhimõttelise küsimuse juurde tulles ei ole Vooglaidi arvates viimase aasta muutused olnud nii dramaatilised nagu neid on kujutatud. «Sellised viimsepäeva prohvetid, nagu neid prooviti näidata. Me mäletame, kuidas «Aktuaalses kaameras» loeti ette laste kirju peaministrile, et seda valitsust ... [kokku ei tuleks]. Kõik viitab sellele, et riik on totaalse murdumise ääre peal. Vajume pimedusse, enam-vähem mingisse natsismi või ma ei tea millesse. Aga tegelikult ei ole ju midagi sellist toimunud.»

Vooglaidi sõnul peaks meedia endale tuhka pähe raputama ja tunnistama, et ettekuulutustega pingutati üle. «Jah, EKRE juhtpoliitikute retoorilised harjumused või retooriline joon on teistsugune, kui me oleme näinud viimastel aastatel. Aga ma ei näe selles midagi sellist, mis oleks katastroofilise murrangu kaasa toonud.»

Vaata saadet tutvustavat videoklippi:

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad