Koroonaviirus levis inimesele ülitõenäoselt maailma enim salakaubitsetud loomalt

Soomusloomad. Foto: Themba Hadebe/AP/Scanpix

Geeniuuringu esialgsed tulemused näitavad, et üle maailma leviv koroonaviirus võis inimestele üle kanduda soomusloomadelt ehk pangolinidelt, kes on globaalselt enim salakaubitsetud loom.

Nagu kõigi uute viirusepideemiatega, nii on ka koroonaviiruse täpne päritolu veel lõpliku selguseta – on teada, et esimesed haigusjuhud tuvastati Hiina Wuhani linna turul käinud inimeste seas. Nagu kirjeldas laupäevases Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur epidemioloog Kuulo Kutsar, asuvad teadlased uute haiguste inimeste seas levima hakkamise järel kiiresti uurima, milliselt loomalt ülekandumine toimuda võis. Järjendatakse haigustekitaja täisgenoom, mida asutakse seejärel võrdlema loomadel esinevate viirustüvedega.

Intervjuu andmise hetkel oli inimeste seas leviva koroonaviiruse tüve 2019-nCoV’ga sarnaseim ja nahkhiirte seas leviv koroonaviirus. Seda hüpoteesi ei ole keegi ümber lükanud, pigem näib see tõele vastavat. Küll aga näib verivärske teadusuuringu valguses, et inimestele üle kandumise protsess võis käia keerukamaid teid pidi ning oluline vaheperemees võis olla just soomusloom. Teatesse tasub suhtuda ettevaatusega – teadustööd ei ole veel retsenseeritud ega ka ametlikult avaldatud. Info Guangzhous asuva Lõuna-Hiina Põllumajandusülikooli uuringust ja soomusloomade võimalikust seotusest epideemia tekkega avaldas Hiina riiklik Xinhua uudisteagentuur 7. veebruaril.

Ka Xinhua teates selgitab professor Sheng Yongyi, et kuna viirus hakkas järsult levima talvel, on nahkhiirtelt inimestele otse üle kandumine ebatõenäoline – talvel on nahkhiired koobastes teatavasti talveunes ja inimestega kokkupuude minimaalne. Küll aga on viiruste levikus tavaline, et see jõuab enne inimeseni jõudmist puutuda kokku mitme vaheperemehega. Niimoodi juhtus näiteks SARSi viirusega, mis pärines samuti tõenäoselt nahkhiirtelt, kuid jõudis inimeseni Hiinas Yunnani provintsis lihaloomana müüdud tsiibetite vahetusel.