Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Teisipäeval andis Postimehe kultuuritoimetus üle traditsioonilise aastaauhinna Kultuurivedur. Kultuurivedur 2019 laureaat on kirjastus Ilmamaa.

«Kultuur ja kirjastaminegi on samasugune vedur, vähemalt veduri analoog – veab kuldaväärt koormaid, aga – vajab kütet!» nendib Ilmamaa asutaja ning kauane juht Hando Runnel.

Ilmamaa kirjastus pälvis aastaauhinna pikaaegse tegevuse eest nii kohaliku kui ka välismaise kirjanduse, memuaristika ja mõttevara vahendamisel, iseäranis pideva, laiahaardelise ning missiooniteadliku töö eest raamatusarjadega «Eesti mõttelugu» (105 teost) ja «Avatud Eesti raamat» (154 teost).

Kirjastust Ilmamaa on vedanud Hando Runnel ja Mart Jagomägi.

Hando Runnel tõdeb, et Ilmamaad 1993. aastal asutades oli eesmärk 1940. aastal lõpetatud vaimuelu ja kirjastustegevuse taaselustamine meie ülikoolilinnas Tartus, mis nõukogude ajal oli olnud ju pooleldi inimõigusteta, vaimuvabaduseta, suletud sõjaväelinn.

Jagomägi lisab: «Tänaseks oskame sõnastada selle, mis ka toona oli meie tegutsemise alus, niimoodi: Me usume pühasse kolmainsusesse, st on olemas minevik, tulevik ja olevik; me peame tundma minevikku ja peame tegema olevikus kõik endast sõltuva selleks, et tulevik oleks helgem.»

Aga kui paluda auväärt meestel nimetada mõned Ilmamaa kirjastatud raamatud, mille üle nad eriti uhked ja heldinud on, siis vastab Jagomägi, et kirjastajad armastavad raamatuid võrrelda oma lastega. «Kuidas sa ikka ütled, et mõni laps ei kõlba. Ei suudaks küll mingit pingerida teha ja siia ei mahuks see ära ka,» ütleb Jagomägi.

Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab langema ühel häälel. Postimehe jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda.

Ilmamaa sai järjekorras 15. veduri, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp. Lisaks käsitööna valminud vedurile kaasneb tiitliga ka Postimehe tellimus.

Senised laureaadid:

  • 2005 – Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest
  • 2006 – Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest
  • 2007 – Mart Taniel kaameratöö eest filmides «Sügisball», «Nuga» ja «Jan Uuspõld läheb Tartusse»
  • 2008 – Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde
  • 2009 – Märt Väljataga ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja «Avatud Eesti raamat» kureerimise eest; just tänu sellele sarjale on eesti keeles kättesaadav suur osa filosoofia klassikat, aga ka tänapäeva esindavaid tekste
  • 2010 – Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest
  • 2011 – Juhan Ulfsak panuse eest eesti teatrisse
  • 2012 – saate «Tujurikkuja» meeskonnale kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt
  • 2013 – Hooandja meeskond ühisrahastusplatvormi idee algatamise ja elluviimise eest
  • 2014 – Muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, keda võib nimetada ka õpetajaks, sest oma tegevusega on ta voolinud eestlaste muusikalist maitset mitu aastakümmet
  • 2015 – Olga Temnikova, galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik
  • 2016 – Loomingu Raamatukogu
  • 2017 – Enn Kunila Eesti kunsti tutvustamise eest
  • 2018 – Augustibluus. Väärikate traditsioonidega ning õhtumaade pop- ja rock-kultuuri arengus võtmetähtsusega bluusižanri populariseerimise ja pildis hoidmise eest eesti kultuuris
Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad