SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid sõnas Postimehe otsesaates, et süüdlane peab võtma vastutuse soo- ja seksuaalvähemuste ühingutele selleks mitte ettenähtud eelarverealt raha eraldamise eest. Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta nentis, et tegemist oli terminoloogilise eksitusega. «Olen Riigikontrolliga nõus: seal on ühele reale kirjutatud valesti pealkiri,» sõnas volinik.
Otse Postimehest ⟩ Vooglaid: sotsiaalministeeriumis ei tunta muret seaduse rikkumise pärast (18)
11. veebruar 2020, 10:48
Varro Vooglaiu sõnul on kahetsusväärne, et veale osundamise nimel on sihtasutus pidanud palju pingutama ja raha kulutama. «Me pidime pöörduma advokaadibüroo poole ja kulutama tuhandeid eurosid. Kõik olid tegelikult juba pikemat aega teadlikud sellest, et olukord on seadusevastane. Probleem on selles, et teatud seaduserikkumiste suhtes pigistatakse silm kinni. Neid justkui soositakse, samas teiste suhtes ollakse äärmiselt kriitilised,» nentis SAPTK juhatuse esimees.
Samal teemal kohtus Vooglaid teisipäeval ka sotsiaalminister Tanel Kiigega. «Mulle eriti ei meeldinud kohtumise juures see, et ma ei näinud sotsiaalministeeriumis erilist muret seaduse rikkumise pärast. Pigem oli hoiak selline, et esiteks on see ainult riigikontrolli arvamus ja me ei pruugi sellega nõustuda. Muret selle pärast, et nende haldusalas on toimunud päris karm seaduse rikkumine, sadu tuhandeid eurosid on jagatud laiali ilma õigusliku aluseta, ei olnud,» avaldas Varro Vooglaid imestust.
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta tõi määrava tegurina välja võrdse kohtlemise printsiibi. «Eestis on kõikidel ministeeriumitel võrdse kohtlemise seaduse järgi kohustus rahaliselt toetada võrdse kohtlemise edendamist. See tähendab, et kõik need tunnused, mis on võrdse kohtlemise seaduses loetletud (vanus, sugu, puue, seksuaalne sättumus, ametiühinguline liikmelisus jne), nendesse gruppidesse kuuluvaid inimesi peavad kõik ministeeriumid toetama,» lausus volinik ja lisas, et eriline vastutus selles lasub sotsiaalministeeriumil.
«Võrdset kohtlemist peabki arvesse võtma ja tähele panema kõikides eluvaldkondades. Riigikontroll ei võta kinni sellest, mis on mittetulundusühingu nimi. Riigikontrolli jaoks oleks võinud ühingu nimi olla ka näiteks MTÜ Õhk Ja Põhk. Riigikontroll osundas sellele, et sõnastus, mis on selle projekti juurde kirjutatud, ei ole kooskõlas hasartmängumaksu seadusega,» tõi Pakosta näiteks. «Rõhutan, et selle otsuse tegi komisjon ja komisjonis on Riigikogu liikmed. Riigikogu liikmed vaatasid need projektid läbi ja leidsid, et see ei ole seadusevastane. Mina vaataksin selles küsimuses Riigikogu liikmete poole, et miks nad seda siis niimoodi tõlgendasid,» sõnas ta.
Volinik Pakosta kutsus üles kõiki ametnike selles küsimuses mitte kuulama Varro Vooglaidu, vaid järgima Eesti Vabariigi seaduseid. «Eesti Vabariigi seadustes on öeldud, et võrdne kohtlemine on läbiv printsiip kõikides valdkondades. Samas olen ühes mõttes Riigikontrolliga nõus: seal on ühele reale kirjutatud valesti pealkiri. Mina arvan, et piisab sellest, kui sotsiaalministeerium kirjutab edaspidi välja, et see raha on perede toetuseks ja Eesti LGBT Ühing ütleb selgemalt välja, et tegeleb samasooliste perekondade toetamisega,» arvas riigiametnik.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eestvedaja leiab, et küsimus ei ole mitte ühes sõnas või lauses vaid põhimõttes. «Esiteks ei ole taotluste esitajad öelnud, et tegemist on perede toetamise projektiga. Ka pole sotsiaalministeerium neid oma kodulehel sellisel viisil klassifitseerinud. Seaduses on olemas eraldi klassifikatsioonid näiteks perede, vanurite, puuetega inimeste toetamiseks. Siia on lihtsalt heast peast loodud juurde üks uus klass, mida seadus ette ei näe,» kinnitas Vooglaid.
«Kui seadusandja on selgelt öelnud, mis otstarbeks on raha ettenähtud, aga seda kasutatakse ideoloogilise propaganda ja lobitöö toetamiseks, siis tegelikult on tegemist skandaalse olukorraga,» märkis jurist ja kinnitas, et Eesti LGBT Ühing just sellega tegeleb. «Nad ise kirjutavad, et eesmärk on teavitus ja huvikaitse. Teavitus ongi propaganda ja huvikaitse ongi lobitöö,» sõnas ta.
Riigikontrolli poole pöördunud ühiskonnategelane nõuab, et süüdlane võtaks vastutuse. «Fakt on see, et kui meil on õigusriik, kus riigivõimu teostatakse kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega, siis peab keegi sellise seaduserikkumise eest vastutama. Minu meelest oleks igati kohane, kui poliitilisel tasandil võtaks minister vastutuse. Samuti ka ametkonna tasandil. Näiteks kantsler, kes on aastaid pealt vaadanud, kuidas sadu tuhandeid eurosid jagatakse laiali ilma seadusliku aluseta,» arvas Varro Vooglaid.
Riigikontroll ja võrdsete võimaluste volinik leiavad, et ühe lahendus oleks kõnealuse seaduse muutmine. Vooglaiu sõnul see probleemi tuuma ei lahenda. «Kui seadusandja tahab seda kataloog laiendada, siis ta võib seda loomulikult teha, aga probleemi see ei lahenda. Raha on eraldatud projektidele, mis langevad teistesse valdkondadesse. Vastuolu jääb. See on manipulatsioon ja minu meelest on lihtsalt imekspandav, kui kõrge riigiametnik pigistab seaduse rikkumise osas silma kinni,» nentis ta.
