Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep tõdes Postimehe otsesaates, et ületöötamine ja sellest tulenevad tervisehädad on eestlaste seas tõusvaks probleemiks. «Veel mõned aastad tagasi ei saanud Tööinspektsiooni nõustamistelefon kõnesid seoses stressiga haiguslehele jäämisest. Täna on see lausa massiline,» nentis Saarep.

Kaire Saarep tunnistas otsesaates, et mure inimeste ületöötamise pärast on tegelikult päris suur. «Tööinspektsioonil on nõustamistelefon [640 6000, tööpäeviti 9.00-16.30 - toim.]. Me saame iga kuu üle kolme tuhande kõne,» lausus ennetusosakonna juhataja. Inspektsioon ei ole küll päris protsentuaalselt arvestanud, aga vähemalt üle kümne protsendi kõnedest on seotud ületunnitööga.

«Mõned aastad tagasi ei olnud põhimõtteliselt kõnesid, kus inimene küsiks nõu stressiga haiguslehele jäämise kohta. Mul pole anda konkreetseid arve, aga tunnetuslikult võib öelda, et see on lausa massiline. Kui meil on päevas telefonil nõustamas korraga kuus-seitse juristi, siis kõigil on kolm-neli kõnet, milles mainitakse ühel või teisel moel stressiga haiguslehte,» nentis Saarep.

Tööandja kohustus on jälgida, et tema alluvate töö ja puhkeaeg oleksid normis, aga samas püsib igal inimesel oma vastutus. «Tööandjale ei saa panna absoluutselt kõiki kohustusi. Tööpakkuja saab vaadata, et inimesel oleks lõunapaus ja et ta ennast vahepeal liigutaks. Inimeste töötamine mitmes kohas on juba suurem arutelu koht. Väga keeruline on öelda, kas ja kuidas peaksime piire seadma,» sõnas ta.

Ületunnitöö tegemine on Eestis valdkonniti erinev. Mõnel erialal on see suur probleem. «Näiteks hooldajatel ja tootmistöölistel. Kui palgad on väikesed, siis töötajad otsivadki erinevaid võimalusi juurde teenimiseks,» tõi ametnik välja, lisades, et inimesed ise tegelikult ei hooma ületöötamise probleemi. «Kahekümne aastased noored teevadki hea meelega rohkem tööd ja saavad selle eest suuremat palka ning kõik ongi hästi. Kõik on hästi täpselt nii kaua, kuni paarikümne aasta pärast hakkab see tundma andma. Tekivad pikaajalised vaevused, näiteks radikuliit, stress ja depressioon, mis ei näita ennast kohe,» hoiatas ekspert Tööinspektsioonist. 

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad