Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Põllumajandusfirma Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas nentis saates «Otse Postimehest», et soojad ja sombused talved suunavad Eesti põldnikud Lääne-Euroopa praktika ja taimesortide suunas. «Veel 15 aastat tagasi kasvatasid Eesti põllumehed ainult suvirapsi. Tänaseks on kaks kolmandikku maaviljelejatest läinud üle talirapsile,» tõdes Ameerikas.

Veebruaris rohetavaid põllumaid on küll võõristav näha, aga viljakasvatajatele see maailmalõppu ei tähenda. Tuleb lihtsalt loota, et ilmataat väga järsult sooja või pakast ei viska. «Tuleb lihtsalt hoida külma närvi ja midagi hullu ei ole,» nentis Ameerikas.

Eelmisel aastal said põllumehed rekordilise viljasaagi rapsi ja kaunviljade kogutoodangus. Ka tänavu on olemas kõik eeldused heaks saagiks. Edasine on vanajumala teha. «Kõige raskem on taimedele, kui nad liialt vara ellu ärkavad. Kui nüüd veebruaris peaks tulema suur soojalaine, 10-15 kraadi sooja, siis muudavad taimed oma rakumahlad väga vesiseks,» lausus põldnik, lisades, et see oleks taimedele saatuslik. 

Marguse silmis näitavad looduse märgid nagu oleks käes juba märts või aprill. «Iseenesest ei ole ka meri jääs. Usun, et suurt talve enam tulla ei saa. Loodame, et kevad tuleb tasapisi. Mõnel aastal on ka aprillis juhtunud, et taim läheb juba liialt lopsakaks ja siis tuleb talv tagasi,» tõi näiteks Baltic Agro esindaja. Enne aprilli keskpaika ei julge põllumehed veel rõõmustada.

Veel 15 aastat tagasi kasvatasid Eesti maaharijad ainult suvirapsi. Tänaseks on kaks kolmandikku maaviljelejatest läinud üle talirapsile. Üheks põhjuseks on see, et talved on läinud soemaks. «See on muidugi väikese riskiga. Vili võib hukkuda. Samas sordiaretajad on teinud head tööd ja me ise oleme palju õppinud, mis vahenditega sügisel taimi pritsida, et vili oleks talvekindlam,» selgitas Ameerikas. «Meil on olemas bioloogilised preparaadid, mis stimuleerivad sügisel kasvu, et juurestik olek tugevam. Viimasel kümnel aastal oleme taliviljaga hästi hakkama saanud. Taliraps annab ikkagi samade kuludega kaks tonni rohkem! Miks siis mitte kasvatada ja riskida?» naeratas põllumajandusekspert. 

Margus Ameerikas / Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Talivilja kasvatamise kasuks räägib ka tehnoloogia ja teadmiste areng. «Me kasutame samu taimesorte ja tehnoloogiaid, mida kasutatakse Saksamaal ja Inglismaal. Täna oskame juba samal tasemel kõike kasvatada nagu Lääne-Euroopas. Meie tippkasvatajad ei jää enam milleski alla Lääne-Euroopa omadele, mida alles 10-20 aastat tagasi aupaklikult eemalt vaatasime. Me oleme sealt väga palju õppinud,» sõnas Ameerikas. Samas keskmistel näitajatel on veel arenguruumi. Viljasaak peaks 1-2 tonni hektarilt tõusma, et Eesti suudaks Euroopa põllumeestega konkureerida. «Aga usun, et see aeg tuleb,» ennustas Baltic Agro arendusdirektor. 

Vaatamata tehnikale ja sordiaretusele on põllumehele ikka vaja korralikke aastaaegu. Näiteks talvel kogub lumekiht niiskust ja see vallandub kevadel suurveena. Kui suurvett ei teki, siis võib kevadel tekkida põud. «Eelmisel aastal oli näiteks nii, et aprillikuus ei olnudki peaaegu sademeid ja ei olnud ka suurvett. Tegelikult kogu maailma mastaabis on puhta magevee defitsiit kõige suurem piiraja, mis taimekasvatust kärbib. Meil on magevett tegelikult väga palju, seega peame seda oskuslikult ära kasutama,» tõi Ameerikas välja ja lisas, et liiga sooja talvega hakkavad levima kõikvõimalikud kahjurid ja haigustekitajad. «Lühidalt öeldes – pakane on kõige parem taimekaitsevahend,» lausus ta.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad