Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve kinnitas saates «Otse Postimehest», et ministeerium Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse metsanduse arengukava mõjuanalüüsi varjanud ei ole. «Need versioonid analüüsist, mis meile esitati, ei vastanud lihtsalt tööülesannetele,» lausus ta, lisades, et tellimisel on uus analüüs. «Igal juhul tellime uue mõjuanalüüsi. Ühtegi arengukava ei saa vastu võtta ilma mõjusid analüüsimata,» kinnitas Kristel Järve.
Otse Postimehest ⟩ Keskkonnaministeerium: metsanduse arengukava analüüsi ei ole salastatud (3)
31. jaanuar 2020, 12:14
«Kõigepealt tuleb selgitada raamistikku, millele mõjuanalüüsi tellisime. See sai tehtud metsanduse arengustsenaariumitele, mitte arengukava eelnõule. Tahan, et see oleks hästi selge – arengukava eelnõule tellitakse veel suur ja põhjalik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõjude hindamine ära ei jää,» selgitas metsaosakonna juht ja kinnitas, et väide nagu Keskkonnaministeerium oleks SEI Tallinna analüüsi salastanud ei vasta tõele. «Need versioonid analüüsist, mis meile esitati, ei vastanud lihtsalt tööülesannetele,» lausus ta. Töö tulemused on avalikustatud ministeeriumi kodulehel.
Kristel Järve põhjendas, et Stockholmi Keskkonnainstituut oli analüüsi vaatenurka oluliselt kitsendanud. «Kitsendamine tähendab seda, et kui meie tellisime töö nelja erineva valdkonna mõju hindamiseks (sotsiaal-, majandus-, ökoloogia ja kultuurivaldkond), siis SEI Tallinna töö keskendus kliima- ja elurikkuse valdkonnale (ehk ökoloogia),» nentis ministeeriumi ametnik.
Keskkonnaministeerium ei ole metsaosakonna juhataja sõnul teinud veel ühtegi konkreetset ettepanekut raiemahu numbri osas. «Meie ettepanek on kõigepealt kokku leppida, mida metsas näha soovime, saada tahame ja milline metsade struktuur välja peaks nägema. Selle põhjal saame välja arvutada ka raiemahu,» lausus Järve. Keskkonnaagentuuri poolt kinnitatud andmetel oli aastal 2018 raiemaht Eestis 12,5 miljonit tihumeetrit (tm) ja mullu langes raiemaht 11-miljoni tihumeetri juurde. Keskmine raiemaht praegu kehtiva arengukava vältel (aastatel 2011-2020) oli umbes 10 miljonit tm aastas.
Ministeeriumile jääb kriitika läbipaistmatuse osas arusaamatuks. «Selle arengukava koostamise protsess on kindlasti Eestis hea näide laiast kaasamisest. Sarnaselt ei ole kunagi selles valdkonnas talitatud. Oleme meeletus koguses kogunud materjali nii probleemide kaardistamisel kui ka lahenduste otsimisel. Me oleme lasknud kõigil kaasa rääkida. Võrreldes tavapäraste protsessidega on see eriline samm,» avaldas Kristel Järve imestust ja kinnitas, et arengukava ilma mõjuanalüüsita ei jää. «Igal juhul tellime uue mõjuanalüüsi. Ühtegi arengukava ei saa vastu võtta ilma mõjusid analüüsimata,» sõnas ta.
Valitsuse lauale peaksid metsanduse arengukava dokumendid jõudma aasta lõpus. «Alla kuue kuu ei ole võimalik keskkonnamõjude strateegilist hindamist korraldada, aega läheb vähemalt kaheksa kuud. Ma loodan, et leiame sellise ajaraamistikuga mõjude hindaja. Ilmselt enne novembrit me valitsusele seda arengukava esitada ei saa,» prognoosis ministeeriumi metsaosakonna juhataja.