Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simsoniga vestlesime kliimamuutuste negatiivsete mõjude leevendamiseks mõeldud Euroopa õiglase ülemineku fondist. Vastuse said küsimused: mida tähendab Eesti jaoks 2050. aastaks planeeritud kliimaneutraalsus? Mis saab Virumaa põlevkivitööstusest? Kas rohelepe on Eesti jaoks kohustus või võimalus?
Otse Postimehest ⟩ Kadri Simson põlevkivitööstuse tulevikust: tööd leidub ka mujal (5)
20. jaanuar 2020, 07:48
Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann kritiseerib toetuse suurust, mida Eesti saab rohepöörde elluviimiseks. Kas teie meelest on see summa liiga väike?
Kindlasti mitte. See on 125 miljonit eurot rohkem, kui oli eelmise Euroopa Komisjoni ettepanek. Sellisel kujul saab Eesti toetust inimese kohta [Euroopa Liidus - toim.] kõige rohkem. Silmas tuleb pidada seda, et see raha ei ole mõeldud asendamaks ühte või teist tööstusharu, küll aga pehmendama üleminekut olukorras, kus ühel või teisel tööstusharul kaob ära turg. Toetus on mõeldud Ida-Virumaa inimesele kodukandis tasuva töö leidmiseks.
See 125 miljonit eurot ei ole ka õiglase ülemineku fondi kogusumma. Kevadel on ees läbirääkimistevoor, kus Euroopa Liidu riigipead lepivad kokku terve seitsme aasta eelarve perspektiivi. See ettepanek tuli eelmiselt komisjonilt ja seal on Eestile erinevate struktuurifondide näol ette nähtud 2,6 miljardit eurot, millest 187 miljonit peaks minema lisaks meie õiglase ülemineku toetamiseks. Lisaks eelnevale tuleb Eestil ka ise juurde panna 45 protsenti omafinantseeringut. See on raha, millest Ida-Virumaa võidab kindlasti kõige rohkem.
Eesmärgiks on võetud, et kolmekümne aasta pärast on meie energiasektor vägagi erinev. Kolmkümmend aastat on päris pikk aeg. Igal liikmesriigil on nüüd vaja luua ülemineku stsenaarium.
Ahti Asmann toob välja, et Eestil ei ole veel konkreetset strateegiat, kuidas üleminek peaks toimuma. Tema sõnul ei saa puhtalt loota tehnoloogia hüppelisele arengule. Kas Eestil on konkreetne plaan?
Eestil on oma kliimaeesmärkide täitmiseks väga konkreetne plaan, see nimetatakse energiamajanduse arengukavaks aastal 2030 ja selles oleme eesmärgiks võtnud, et kasvuhoonegaaside maht oleks 70 protsenti väiksem, kui oli aastal 1990.
Pikas perspektiivis meil aastaks 2050 kõiki tehnoloogilisi lahendusi veel ei ole, aga töö selle nimel käib. Euroopa Liidu eelarvest läheb ka märkimisväärne summa teadus- ja arendustegevusse, et leida lahendusi. Miks ei ole? Mõtleme milline oli olukord 30. aastat tagasi. Meenutame, milline oli tehnoloogiline võimekus toona ja kuidas on taastuvenergia tootmine odavnenud.
Mõned tehnoloogiad on olemas, aga veel liiga kallid. Mõned veel pole olemas, aga võivad tekkida. Ja kui räägin sellest, et midagi on liiga kallis, siis näiteks süsiniku püüdmise ja matmise tehnoloogia on täna veel neli korda kallim, kui on emissiooni hind tonni kohta. Aga see probleem võib olla aastaks 2050 lahendatud.
Kas rohelepe on Eesti jaoks kohustus või võimalus?
Mõlemat, aga Euroopa Liidu tasemel ei võeta seda rohelepet kui ainult keskkonnaprogrammi vaid kui Euroopa Liidu kasvustrateegiat. Kui sa panustad palju teadus- ja arendustegevusse, siis paratamatult tulevad nutikamad lahendused, mis majanduse konkurentsivõimet tõstavad.
Inimkonna ajalugu juba näitab, et edusammudeks on vaja uusi arendusi kasutusele võtta. Näiteks: kiviaeg ei saanud otsa sellepärast, et kivid said otsa. Samuti ei lõppe fossiilkütuste kasutamine mitte sellepärast, et meil ei oleks enam naftat või pruunsütt, vaid sellepärast, et meil tulevad targemad ja keskkonda säästvamad lahendused.
Milline on teie roll roheleppe elluviimisel Eestis ja Euroopas laiemalt?
Euroopas laiemalt teame, et meie kasvuhoonegaasidest 75 protsenti tulevad kas energia tootmisest või energia tarbimisest, ehk kolmveerand on otseselt minu vastutusvaldkonnas. Loomulikult annavad panuse ka teised sektorid. Eeskätt transport, tööstus ja põllumajandus, aga energia tootmisesse saame tuua muutuse.
Peame nüüd hakkama selle nimel tööle, et meil oleks Ida-Virumaale ja ka laiemale piirkonnale üleminekuplaan. Siin me ei pea leiutama jalgratast. Söepiirkonnad on aastaid selle kallal tööd teinud, et õppida paremaid praktikaid. Tõsi on ka see, et iga piirkond on unikaalne. Olgu see siis Kreekas, Poolas, Ida-Saksamaal või Ida-Virumaal. Lahendused ei saa olla päris copy-paste. Peab leidma unikaalse lahenduse.
Kas kommunaalkulud hakkavad roheleppe tulemusena tulevikus tõusma?
Pigem mitte. Me teame, et see pööre ei toimu homme. See on sihikindel liikumine sinna suunda. Kui me vaatame, mis toimub maailma turgudel, kus nafta hind on väga kõikuv, aga taastuvenergiat toodetakse siinsamas, siis sellel võib olla hoopis energiajulgeoleku mõttes positiivne külg. See võib tagada, et meie energiahinnad tulevikus enam sellisel määral ei kõigu.
Mida te ütlete Ida-Virumaa inimestele, kelle igapäevane sissetulek sõltub põlevkivitööstusest?
Me saame öelda, et meil on olemas baas, mille peale saab piirkond koostöös valitsusega teha stsenaariumi, milliseid töökohti peaks Ida-Virumaale kutsuma. Milliseid investeeringuid oodatakse ja kuidas neid investeeringuid saab kaasrahastusega realiseerida. Eelkõige on inimestele tähtis, et neil oleks töökoht, millel on tuleviku väljavaade. Põlevkivi on täna tähtis, aga kas ka siis, kui põlevkivi toodangul kaob turg ära? Kui põlevkivist tehtud elekter ei suuda enam võistelda naabrite juurest tuleva odava hüdroelektriga või meie enda meretuuleparkide elektriga, siis on uus lahendus väga vajalik. Tööd on võimalik leida ka mujalt sektorist.
Kas tänu roheleppele hakkab Euroopa ja Eesti konkurentsivõime globaalses majanduses kannatama?
Ma arvan, et see ei ole nii. Tõsi, praegu näeme, mis on juhtunud meie emissioonikaubandusega ja mis puudutab kõige saastavamaid tööstusharusid nagu tsement või teras. Tõepoolest on kostunud hääli, et peaksime oma kaubanduspartneritelt nõudma samasuguseid lahendusi.
See puudutab ka elektrienergia ostmist. Me teame, et Hispaania ostab Marokost elektrit. Soomel on olemas kaubandus Venemaaga. Loomulikult tuleb vaadata, mida kaubanduspartnerid keskkonna hoidmiseks teevad. See on ka üks küsimus, mida me Euroopa Komisjonis väga tähtsaks peame. Me oleme geopoliitiline komisjon ja meil on väga palju läbirääkimisi teiste oluliste majanduspiirkondadega. Kevadel näiteks ootab ees suur kohtumine Aafrika Liidu energiaministritega.