Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Tänases Postimehes ilmus artikkel sellest, kuidas eksministrite suhtemajas lõhnab OÜtamise järele. Maksudest kõrvale hiilimine ei ole Eestist kadunud. OÜtamise viimastest arengutest rääkis MTA maksuauditi üksuse juht Lia Annuk.

Millist ettevõtlusvormi te soovitaksite endistele ministritele, et ei tekiks küsimusi? Pean silmas tänases Postimehes ilmunud artiklit, milles käsitletakse Janek Mäggi suhtekorraldusfirmat Powerhouse?

Ma täpsustaksin, et see väljend OÜtamine ei ole kõige parem. Me ei soovitaks sellist väljendit kasutada. Soovime, et see ei heidaks halba varju kõigile, kes osaühingute all tegutsevad. Tegelikult oleks korrektne nimetada olukorda, millest te tahate rääkida, töösuhte varjamiseks. Etteruttavalt saan öelda, et ilma konkreetse kaasuse detailidega tutvumist, me ei saa seda kommenteerida. Piirangu seab fakt, et kõik meie kontrollid ja teemad on kaitstud maksusaladusega. 

Millises seisus on nn OÜtamine või töösuhte varjamine Eestis täna? Kas see trend on vähenenud, kasvanud või püsib stabiilne?

Töösuhte varjamisest saame rääkida siis, kui osutatakse teenust ja eesmärgiks on hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest. Sisuline töö toimub teenuse saaja äriühingus, aga kõrvale on võetud enda äriühing, mille alt teenust osutatakse. Teenustasu laekub teenuse osutaja pangaarvele ja tegeliku töösuhte varjamisega on tegemist siis, kui see teenuse osutaja ei maksa endale turutingimustele vastavat töötasu. Ehk siis tasu võetakse kuidagi välja või kasutatakse muud moodi, aga õiglast töötasu välja ei maksta.

Aga on siis töösuhte varjamine Eestis vähenenud, kasvanud või püsib stabiilne?

Maksu- ja Tolliamet on juba mõned aastad tegelen selle teemaga ja hetkel võib öelda, et olukord on stabiilne.

Ehk siis, teil on kindel tegevusplaan töösuhte varjamise vastu tegutsemisel ja see on olnud edukas?

Jah, võib nii öelda. Me saime kindlustunde oma seisukohtadele siis, kui tuli Riigikohtu otsus. Ehk siis, kui tehakse tööd, tuleb sõlmida tööleping. Kui täidetakse juhatuse liikme kohustusi, siis tuleb sõlmida juhatuse liikme leping. Sisu peab vastama vormile.

Siis hakkasime selle teemaga tegelema. See oli umbes kolm-neli aastat tagasi. Vestlesime ettevõtete juhtidega. Selgitasime neile olukorda ja tegelesime eelkõige ennetustööga. Püüdsime saada aru, kas esineb tegelik risk või mitte. Riski esinemisel palusime neil oma käitumist parandada. Enamus seda ka tegid. 

Millistes valdkondades on OÜtamine enim levinud?

Konkreetset valdkonda ma välja tuua ei saa. Pigem tuleb vaadata tehingute sisu ja võib öelda, et töösuhte varjamist võib esindada igas valdkonnas, kus on mõeldav teenuse osutamine. Kui rääkida konkreetsetest näidetest, siis võiks välja tuua kinnisvarasektori. Kinnisvaramaaklerid ja -hindajad kasutavad päris tihti oma äriühingu alt teenuse osutamist. Aga me ei saa öelda, et see oleks keelatud. Kõiki asjaolusid tuleb vaadata kaasusepõhiselt. Näiteks, kui iseseisev teenuse osutaja on oma majandustegevuses. Jällegi ei tohi unustada, et iseseisvat teenuse osutamist iseloomustab ka turutingimustele vastava töötasu maksmine.

Osaühingu kasutamine kinnisvarasektoris ei ole ju taunitav?

Ei ole. See ei ole mitte kusagil taunitav. Kõiki juhtumeid peab vaatama lihtsalt eraldi.

Ehk siis, piir «OÜtamise» ja õiguspärase teenuse pakkumise vahel on väga õhuke?

Jah, tegelikult see piir teenuse osutamise ja reaalselt tööl olemise vahel (palgal olemise vahel) on õrn. Oleneb ka teenuse spetsiifikast. Näiteks maaklerite töö ongi hästi iseseisev, aga selles leidub ka töösuhte varjamise riski. Veel kord - tuleb vaadata kaasusepõhiselt.

Probleem on siiski olemas? Mis on selle probleemi juur? Liiga kõrge sotsiaalmaks?

Suure osa tööjõumaksudest moodustab sotsiaalmaks. Pigem probleemi alge pärineb inimeste teadlikkusest. Esiteks, osad ettevõtjad ei tea, et nii ei ole korrektne käituda.

Teiseks ka meie maksumoraal ja suhtumine maksude tasumisse. Meil MTAs on praegu fookuses ka ümbrikupalk. Mis on selle ümbrikupalga saamise põhjused? See tuleneb samuti maksumoraalist. Ehk siis, tuleb teha inimestega tööd ja tõsta teadlikkust.

Keskmiselt on Eestis inimeste maksumoraal kõrge? Eestlased on kohusetundlikud maksumaksjad?

Jah, viimased uuringud näitavad seda. Järelikult tulebki inimestele selgeks teha, mis kasu on neile maksude tasumisest. Me käime koolides jagamas maksutarkust. Tuleb alustada inimeste harimist sel teemal algusest peale.

Kui suur maksutulu jääb riigil täna saamata?

Keskeltläbi 10 miljonit aastas.

Võrreldes kõikide muude maksuriskidega tänases Eestis, ei ole mõtet vist nii-öelda pilli lõhki ajada? OÜtamise probleem ei ole väga kriitiline?

Probleem on võrreldes ümbrikupalga maksukahjuga väiksem, aga see on ikkagi üks tööjõumaksudest kõrvalehoidmise viise.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad