Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Kanal 2 saatesarja «Punane sekund» seekordses osas võtab saatejuht Madis Kimmel lähema uurimise alla purjus juhtude põhjustatud rängad liiklusõnnetused.

Alkohol on meie ühiskonnas oluline surmade põhjustaja, seda ka liikluses. 2018. aastal tabas politsei roolist keskmiselt seitse kriminaalses joobes juhti päevas!

Miks Eestis nii palju juuakse ja joobes olekus ka rooli istutakse? Kas ja kuidas on ühiskondlik suhtumine alkoholi kuritarvitamisse muutumas? Mis juhtub enne seda, kui inimene purjuspäi rooli istub, ja kuidas seda sündmuste jada peatada? Neile küsimustele annabki vastuse tänaõhtune saade.

Kui 2015. aastal sai purjus juhtide süül liiklusõnnetustes vigastada 214 inimest ja hukkus 14, siis aastal 2018 oli vigastatuid 210 ja hukkunuid 13. Seega pole aastatega mitte midagi muutunud.

Reeglina hukkuvad nendes õnnestustes inimesed, kes oleksid saanud selle ära hoida – ehk takistada purjus inimese rooli ronimist.

Kuus liitrit puhast alkoholi elaniku kohta aastas – see on Maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul piir, mille ületamisel hakkab omama kahju rahva tervisele ja ka kogu ühiskonnale. Eestis tarvitatakse praegu 10,1 liitrit puhast alkoholi täiskasvanud inimese kohta aastas.

Sarnaselt Põhjamaadega tarvitatakse Eestis väga suurtes kogustes ja sageli õlut ning purju joomine on liialt sage.

Kõige paremad vahendid alkoholi tarbimise vähendamiseks on aga mõõdukalt kõrge hind, kättesaadavuse piiramine ja reklaamipiirangud.

Statistika näitab veel, et 2018. aastal tabas politsei enam 6500 alkoholi tarvitanud juhti. Kusjuures rohkem kui 2500 juhil oli joove suurem kui 1,5 promilli, mis on kriminaalne joove. Saksamaal tehtud uuringu järgi muutub inimene alates 1,1 promillist juhtimisvõimetuks.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul pärsib alkoholi juhi reageerimiskiirust ja vähendab tähelepanu. Lisaks tekib petlikult kasvav enesekindlus.

Alkoholism on tema sõnul sõltuvushäire ja seda ravida karistuste ehk trahvidega ei anna kindlasti sellist mõju kui sotsiaalprogrammid, läbi mille kujundatakse inimese mõistmist ja arusaamist alkoholi kahjulikkusest.

Tervise Arengu Instituudi valdkonnajuht Anneli Sammel märkis, et alkoholi tarbimine ei ole Eestis tabu ja see on ka kultuuriliselt olnud meiega justkui kogu aeg kaasas. Samas arvatakse inimesed, kellel on tekkinud alkoholi liigtarbimisega probleem, kergesti oma suhtlusringkonnast välja.

Mis puutub alkoholismi anatoomilist poolt, siis on neuroloogist tuvastanud, et alkohooliku aju töötab isemoodi: selle peamiseks ülesandeks on kehale uue koguse alkoholi tagamine ja alles siis hakkab see tegelema ülejäänud elutähtsate ülesannetega.

Alkohoolikutel puudub enesekontroll, nad ei suuda kontrollida oma keha. Veel vähem autot.

Sammeli sõnul saavadki just lähedased kõige enam ära teha selle nimel, et purjus inimene autorooli ei satuks.

Saade on Kanal2 eetris kell 20 ning on otse- ja järelvaadatav ka selle uudise vaates.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad