Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ütles saates «Otse Postimehest», et loodab näha Iraanis alla kukkunud Ukraina reisilennuki asjus rahvusvahelist uurimist. Lisaks arvas Eesmaa, et pinged Lähis-Idas on leebumas. «Märgid näitavad, et olukord hakkab rahunema,» lausus väliskomisjoni esimees.

Kuidas möödus kohtumine Eesti presidendiga?

Ma tahan rõhutada, et president tegi väga õigesti, et korraldas erakorralise kohtumise. Informatsiooni, mis piirkonnast tuleb, on väga mitmesugust. Ka tänane päev [8. jaanuar - toim.] on näidanud, et praktiliselt iga tund tuleb infole täiendust.

Näiteks on välja tulnud, et Iraan teatas Iraagi võime oma rünnakust. Küsime, et kuidas läks niimoodi, et keegi surma ei saanud? Jumal tänatud, et see nii läks. Ka Eesti esindajad olid sellest baasist juba ära. Samas on rõhutatud, et raketirünnak oli üsna täpne, mis tähendab, et personal ei olnud päris selles kohas, kus nad oleks võinud olla. Märgid näitavad, et olukord hakkab võib-olla rahunema. Keegi ei taha eskaleerida olukorda.

Kas me saame eelneva informatsiooni põhjal välja lugeda, et USA-d oli ette hoiatatud või lihtsalt nad suutsid ennustada ette säärast käiku?

Aus vastus on, et ega me täpselt ei tea, kuna Eesti luurevõimekus selles piirkonnas ei ole eriti suur. Seda võib vaid eeldada. Kui on mingisugune koostöö või kooskõlastamine siis see on tegelikult pingelises olukorras ainult hea. Need asjad ei ole kindlasti veel lõppenud. Aga Iraan on oma löögi andnud. 

Kas te usute, et selle rünnakuga saab see kriis punkti? Mõlemad osapooled mõistavad, et edasi minna on väga libe tee.

See oleks isegi uskumatult hea lõpplahendus. Me ju mäletame, mida president Trump on öelnud. 52 sihtmärki on välja valitud juhuks, kui Iraan ründab. Jääb küsimus, kas see oli rünnak või mitte. Kuna tegemist oli raketirünnakuga, siis tegelikult see oli ju ikkagi sõjaline aktsioon. See ei ole mitte ainult käsitlemise küsimus - see on ikka selge sõjaline akt.

Viimastel päevadel on väga palju räägitud rahvusvahelisest õigusest. Loomulikult Eesti ei saa valida antud olukorras osapooli, sest USA näol on tegemist meie jaoks väga olulise liitlasega. Arvestades reaalpoliitikat, siis millise seisukoha Eesti üldse saab võtta?

Ma usun, et selles küsimuses oli osa vastust juba tõepoolest olemas. Eesti toetab oma põhiliitlast USA-d, seda enam, et ka eesti mehed on ju selles samas sõjaväebaasis tööl. Rahvusvahelises õiguses on klauslid olemas, et riikidel on õigus oma oma esindajaid kaitsta ka teiste ja kolmandate riikide territooriumil. Kui jõuliselt - see on nüüd rahvusvahelise õiguse spetsialistide küsimus.

Kas kohtumisel presidendiga võeti vastu ka konkreetne seisukoht?

Antud kohtumine oli ennekõike informatsiooni jagamiseks. Praegu [8. jaanuari pärastlõuna - toim.] on juba lennukis Urmas Reinsalu, kes lendab New Yorki. Tal on vist homme võimalus ka esineda poole tunnise kõnega. Me rääkisime ka sõnumitest, mida seal väljendada. Me teame ka seda, et on planeeritud kohtumine meie välisministri India-visiidi ajal Iraani välisministriga, mis oleks erakordselt hea võimalus otse allikast kuulata kommentaare. Aga see võib veel muutuda.

Eesti sõjaväelased Iraagis ei ole enam ohus?

Nad on juba läinud tagasi sõjaväebaasi. Selleks hetkeks, kui see rünnak toimus, neid seal ei olnud. See on jälle üks märkidest, et võib-olla on võimalik loota paremale lahendusele.

Kõigil on ka küsimus, mis juhtus Ukraina lennukiga. Seda enam, et reisijatest lõviosa, üle seitsmekümne, olid iraanlased. Siiani ei ole midagi täpsemat teada. Ainult niipalju, et enne lendu ei teatanud piloodid rikkest.

Räägitakse ka sellest, et lennuk oli purunenud väga mitmeteks tükkideks, mis annab vihje toimunust. Loodame, et tegemist ei olnud aktiga, mis on seotud ärevate sündmustega selles piirkonnas.

See on tragöödia ükskõik millises riigis ja ajal. Kui hukkub mõningatel andmetel 170 ja teistel andmetel 180 inimest (eriti sellises olukorras, milles piirkond täna on), siis kahtlemata tekitab see teatud assotsiatsioone. Ärevuseks on kahtlemata põhjust. Loodame, et antud juhul oli tegemist tehnilise rikkega.

Ma loodan, et [lennuõnnetusest - toim.] tuleb rahvusvaheline uurimine. Kõike arvesse võttes on see vajalik. Ja [Iraani rünnaku ning lennuõnnetuse - toim.] kokkusattumus on lausa saatanlik. Aus vastus on aga see, et antud hetkel ma ei tea, kas uurimine tuleb või mitte.

Milline on Eesti riigi järgmine samm? Eesti välisministri esinemine ÜRO julgeolekunõukogus?

Tõenäoliselt välisminister Urmas Reinsalu homme [9. jaanuar - toim.] seal esineb. Me ei leppinud päris lõpuni kokku, kui palju ta räägib Iraani-Iraagi teemadel. Seda enam, et kindlasti tuleb juurde uut informatsiooni. Väga võimalik, et ta räägib ka teistel teemadel, aga päris mööda sellest meie välisminister kindlasti ei saa minna.

Eesti sõnum on USA-d toetav?

Kindlasti mitte sildu purustav. Pigem tuleks aru saada sellest, et tegemist on riigiga (mõtlen Iraani), kes 1970-aastatest on ikkagi üsna palju tegelenud ka terrorismiga.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad