Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA
Aastaid tagasi jäädvustati sarnaseid kaadreid ka Eesti sigalates. / Foto: Djurrättsalliansen / Flickr

Rootsi loomaõiguste organisatsiooni Djurrättsallianseni eile avaldatud värske uurimus näitab ulatuslikku hooletust ja kuritegusid loomade heaolu puudutavate seaduste vastu Rootsis. 

Sead seisavad põlvini oma väljaheidete sees, loomi hoitakse tühjades betoonist boksides ilma allapanuta, emised on süstemaatiliselt vangistatud ning elavate sigade seas on näha surnud sigu.

Aastaid tagasi jäädvustati sarnaseid kaadreid ka Eesti sigalates. Materjali avaldas 2011. aastal liikumine Loomade Nimel, kes liitus hiljem loomade eestkoste organisatsiooniga Loomus. «Süstemaatiline loomade heaolu eiramine ja nende kohtlemine pelgalt tootmisvahenditena käib paraku loomafarmide argipäeva juurde. Seda on oluline meeles pidada eelkõige igapäevaseid ostuotsuseid tehes,» ütles Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp.

Djurrättsalliansen dokumenteeris 2019. aasta jooksul tarbimiseks peetud sigade elamistingimusi. Materjalid pakuvad unikaalset võimalust näha, mis toimub Rootsi suurimates loomatööstustes ja paljastab ulatusliku loomade väärkohtlemise. Organisatsioon külastas 15 farmi kogu riigis, nende hulgas ka riigi suurimaid seafarme.

Salvestised näitavad kuritegusid, mida pannakse toime Rootsi loomade heaolu puudutavate seaduste vastu: sead on kaetud nende ende väljaheidetega, haigeid ja surnud loomi hoitakse elavatega koos ning boksides puudub allapanu. Seal võib näha ka emiseid, keda hoitakse süstemaatiliselt vangistatuna, mis on Rootsis ebaseaduslik.

«Meie põhjalik dokumentatsioon demonstreerib selgelt, millised on tagajärjed, kui me vaatame sigu ainult toodetena ja elame süsteemis, mis hoolib vaid majanduslikust kasust. Meie, inimesed, kasvatame sigu kohutavates tingimustes, et neid miljonite kaupa hiljem tappa. Seda kõike sellepärast, et me soovime pühade ajal süüa peekonit ja sinki. See on ebaeetiline ja sellele ei ole õigustust,» ütles Djurrättsalliansen kõneisik Malin Gustafsson.

Selle aasta paljastused tähistavad 10 aasta möödumist organisatsiooni esimesest paljastusest aastal 2009, kui Djurrättsalliansen avaldas ulatusliku dokumentatsiooni enam kui 100 seafarmist riigis. Pildid ja videomaterjal loomade väärkohtlemisest olid kõigis kohalikes ja riiklikes uudistes terve nädala, mille tulemusel Svenskt Kötts MD (endise nimega Swedish Meats) juht astus tagasi ning nii sealihatööstus kui ka poliitikud lubasid avalikkusele drastiliste parandusmeetmete rakendamist.

«Vaatamata antud lubadustele näitavad meie salvestused, et viimase kümne aasta jooksul ei ole sigade jaoks midagi paremaks muutunud. Meie piltide ja videomaterjalide võrdlus eelnevast ja tänasest ei näita väiksemaidki erinevusi. Materjalides on näha Rootsi seafarmide ilustamata reaalsust. Meil kõigil on võimalik väga lihtsalt need loomade vastu suunatud õudused lõpetada, kui me loobume liha tarbimisest. Loomad on tundlikud olendid nagu meiegi, kellel on õigus elule. Loomasõbralikku liha ei ole olemas, kuid loomasõbralikku toitu on – ja see on taimne», ütles Malin Gustafsson.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad