Kolmanda kvartali majanduskasv ületas tugevalt analüütikute ootusi. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2 protsenti. Majanduskasvu tagamaid analüüsis saates «Otse Postimehest» Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
Teile tuli SKP nii suur kasv nähtavasti üllatusena? Paar päeva tagasi prognoosisite majanduskasvuks 2,8 protsenti.
Kui vaatame suuremat pilti, siis trend on selgelt aeglustumise suunas. Kui vaatame eelmise aasta kahte viimast kvartalit, siis tuleme viie protsendisest kasvust ja täna oleme jõudnud siis neljaprotsendise kasvuni. Ja kui me vaatame siis ka majanduse kasvutempot nominaalselt ehk turuhindades, siis sellised väiksed hüpped on täiesti normaalne.
Kolmandas kvartalis oli erakordselt tugev põllumajandussektori panus, mis oli seotud hea saagikusega ja teiselt poolt siis ka maksulaekumine, milles osaliselt mängisid rolli aktsiisimaksud. Kui me vaatame majanduse lisandväärtust (kui palju erinevad harud sinna panustavad), siis sealt ka selge ootuspärane mõõdukam trend.
Ja teiseks siis ekspordi pool. Tegelikult kui vaadata nominaalselt ekspordi kasvu, siis see aeglustus ka kolmandas kvartalis, aga kuna kaubaekspordis langesid eeskätt mineraalsete toodete, kütuste hinnad, siis statistiliselt toetas see ekspordi kasvu. Meil on tegelikult aeglustumise trend ja see on jahutanud ka ettevõtete tulude kasvu.
Põhimõtteliselt on siis tegemist meie jaoks õnnelike juhuste kokkulangemisega?
Selgelt, mis puudutavad maksulaekumist ja põllumajandust, siis põllumajanduse on ikkagi erakordne aasta. Fundamentaalselt, mida näeme tööstuse panuseks, eelmine aasta oli see protsent SKT-st, on jõudnud sinna 0,6 protsendini. Eesti töötleva tööstuse mahutempo on viimastel kuudel jõudnud suhteliselt väikeste numbrite juurde. Kokkuvõttes väga hea tulemus, aga see ei muuda trendi.
4,2-protsendilise majanduskasvu põhiliseks vedajaks oli info ja side. Kui kaua selline trend saab jätkuda? On see jätkusuutlik, et info ja side on põhilised majanduse eestvedajad?
Tahaks loota, et on. Kui me vaatame arenguid arenenud maailmas, siis digitaliseerimine ja tehnoloogia on kaks kasvuvedurit ka edaspidi. Küsimus on selles, et infotehnoloogia panus on meil juba võrreldav samas suurusjärgus, mis ehitus. Ülioluline panustaja: 0,8 protsenti SKT-st.
Tegelikult selles sektoris on puudu tööjõust. Kui me teeme tarku investeeringuid läbi hariduse, et suurendada tööjõu pakkumist just sellest kõrgema lisandväärtuse ja kõige kiirema palgakasvuga sektoris, siis see ongi hea kasuallikas.
Eratarbimise kasv jäi üpriski kesiseks. Mida näitab see?
Eratarbimise puhul ma pigem soovitaks vaadata jällegi näitajaid turuhindades, mis annavad parema tunnetuse. Kui me vaatame turuhindades eratarbimist, ehk nagu näiteks jaemüüki, siis see eratarbimise kasvutempo. Esimene kvartal, kuhu me oleme jõudnud. Muidu oleme seal kuus pool protsenti eratarbimise kasvu nominaalselt, mis on väga hea võrreldes kaheksa protsendise palgakasvutempoga.
Nüüd kolmandas kvartalis langes see neljale. Siin võib otsida ka põhjuseid. Näiteks, et autoturg oli siin mõned sektorid natuke nõrgem, nüüd on uuesti tagasi tulemas.
Eratarbimisega loomulikult seostub ka palgapalgatõus. Eestis on palgaralli olnud korralik, siin paar päeva tagasi tuli ju välja ka uudis, et brutopalk tänavu kolmandas kvartalis keskmiselt 1397 eurot. Miljoni dollari küsimus: kas tänane olukord meenutab aastat 2008?
Ei meenuta sellepärast, et üks kõige suurem erinevus on see, et toona me elasime võlgu laenuraha arvelt. Täna on hoiuste kasv stabiilselt ületanud eratarbimise kasvu. See on võib-olla kõige suurem erinevus.
Võib-olla valdkond kus me oleme hindadest päris kõrgele jõudnud, ongi kinnisvaraturg. Aga siin need hinnad ei kasva nii kiiresti, kui 2006-2007. Meil ei ole sellist tempokat laenukasvu. Jällegi tavakodanik tunnetab, et hinnad on väga kõrged, aga see ei ole eelmise kriisieelne kogemus, kus laenu kasutajaid 20-30 protsenti.
Rääkides ka teenindussektoris, siis suudab teenindussektor hoida tempot? Natuke kompenseerida tööstussektori puudujääke?
Töö mõttes jah. See sõltub otsustest. Kui me vaatame, et meil on Euroopas majandusi, kus on tööpuudus kaks protsenti. Kui me teeme struktuurseid muudatusi, mis võimaldavad kodanikel leida paremaid töökohti, kõrgemapalgalisi töökohti, siis kindlasti tänane tööpuuduse määr ei ole veel see võimalik põhi. Seda oleme näinud ka siis arenevates riikides, kus tegelikult tööjõus osalemise määr saab kasvada. Paraku need nõuavad tarku investeeringuid.
Kasvu pidurdas ka põlevkivi energiasektor. Probleemideks nähakse loomulikult Euroopa kliimapoliitika tingimusi. Mis saab Eesti põlevkivisektorist?
Kahtlemata näeme, et energiatootmises ei ole põlevkivi konkurentsivõimeline tänu kõrgetele süsinikdioksiidi hindadele. Paratamatult põlevkivi asemel tulevad muud energiaallikad. Ongi ju vaja otsust, et mil määral sõltume rohelisest energiast.
Aga sellest kõigest jääb väheks. Arenenud riikides on trumbiks ka tuumaenergia. Need ongi valikukohad. Kas sa oled energia importija? Kas sa teed midagi väga hästi? On riigil võimas tehnoloogiasektor? Siis saaks energiat importida.
Me läksime sujuvalt läksime enda jutuga Eestilt üle kogu maailmale. Ega maailma kaubanduses olukord täna ei ole just kõige rohkem kiita. Kuidas väike Eesti suudab sellel tormisel merel pinnal püsida?
Eesti tegelikult on olnud üks lipulaev. Majandus keskeltläbi on kasvanud 9,2 protsenti. Enamus Euroopa riike oleksid selle üle väga õnnelikud. Me tuleme suhteliselt uskumatust kiirest kasvust. Reaalreaalne majanduskasv on viis protsenti. Me oleme absoluutne tipp. Lihtsalt meie elatustase on madal, aga tempo head. Me peame minema teaduspõhise majanduse peale.
Tegemist on intervjuu sisukokkuvõttega. Terviku jaoks kasuta järelvaatamist.
Loe ja lisa kommentaare
