Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Ekspertiis kinnitab, et Kuressaare keskväljakule sadav vihmavesi leiab tee madalaimal asuva hoone, vaekojani valesti koostatud ehitusprojekti tõttu.

22. juuli õhtul sadanud vihmavaling on vallaametnikele justkui tõeluseks saanud õudusunenägu. Sajandi ehitiseks tituleeritud, kuid ka ohtralt kriitikat saanud keskväljaku rekonstrueerimine on lõppfaasis, kui selgub, et väljakuga on midagi väga valesti.

"Kesklinna uus lahendus tegi pubist rentsli," kirjutab Saarte Hääl 24. juulil. Pealkiri viitab uuenduste suurimale ohvrile, mille töötajad saavad hoonesse tungivaid vetevooge järgnevatel nädalatel korduvalt tõrjuda. Tegelikult on vihmavesi voolanud vaekotta varemgi, väiksemate hoovihmadega juba varasuvel. Pubipidaja Andres Altrof teavitas sellest ka vallavalitsust, kuid mingit vastust ei saanud.

23. juulil saadab vallavalitsus esimese hooga välja teate, kus öeldakse, et uputuse põhjustanud sademevete hulk oli ekstreemne. Samuti ei olevat toiminud vihmavee äravoolusüsteem.

Augusti alguses pärast tunduvalt väiksemat vihma tuleb uus üleujutus ja nüüd tõdeb vallavalitsus, et olukord on mitteaktsepteeritav. Järgmisel päeval varustab vallavalitsus Vaekoja pubi liivakottidest barjääriga. Saarte Hääl vahendab keskväljaku projekteerinud Projekt Kuubis juhatuse esimehe Merylin Rüütli kinnitust, et nemad vigu teinud ei ole.

MÄNGUMAA: Kuressaare kesklinn. / Foto: Siim Metsmaa

Vallavalitsus tellib samal ajal aktsiaseltsilt K-Projekt ekspertiisi, mis peaks Rüütli sõnadele kinnitust leidma või ümber lükkama. Ekspertiisi oodatakse 20. septembriks, kuid veel 2. oktoobril keeldub vallavalitsus seda avalikustamast, põhjendades, et "lõplik ekspertiisarvamus puudub".

Tegelikult on ekspertiis ammu valmis ja selle sisu on Saarte Hääle andmetel  hävitav: keskväljaku projekteerimisel arvesse võetud sademevete maht on projektis pea poole väiksem. Merko meeste paigaldatud restid ei suuda suuremate sademete ajal vihma vastu võtta ja vesi voolab üle. Kesklinna alla paigaldatud torustiku läbilaskevõime on liiga väike.

Kalded tegelikult ei tööta ehk vesi ei voola sinna, kuhu mõeldud. Kuna kesklinn on betoneeritud, ei imbu vesi praktiliselt enam üldse maasse. Sellega pole projektis piisavalt arvestatud. Kõik need järeldused panid Saarte Häält eelmisel nädalal vallavalitsusest uurima, kas sedavõrd tõsiseid vigu ei märganud eelnevalt mitte keegi. Ei ehitusprojektile järelevalvet toimetanud asjatundjad AS-ist Skepast & Puhkim, ehitustööde üle valvanud OÜ Esprii ega valla oma insenerid.

KESKLINN: Jaan Leivategija. MAANUS MASING / Foto: Saarte Hääl

Abivallavanem Jaan Leivategija ütleb, et ekspertiis tunnistas projekti vastavaks, ka ehitustööde järelevalve ei ole täheldanud kõrvalekaldeid projektist. "Selle suve valingvihmadega aga selgus, et sademevee äravool Vaekoja pubi juures ei toimi. Ekspertarvamusest nähtub nüüd, et viga on siiski põhiprojektis," sõnab Leivategija. 

Tema sõnul tuleb probleemi lahendamiseks Vaekoja esine sademeveesüsteem tõenäoliselt ümber ehitada. "Juhul kui ümberehitus on tingitud projekteerimisvigadest, tuleb kulud kanda projekteerijal," on Leivategija resoluutne. 

Projekt Kuubis OÜ esindaja Merylin Rüütli kinnitab aga jätkuvalt, et projekteerijad tegid kõik õigesti. "Lähteinfo, mida ekspertiisis on kasutatud, on teine, kui meile antud sisend projektiga alustades, mistõttu ei saa me nõustuda ka järeldustega. Projekt on koostatud vastavalt kehtivatele nõuetele, puudus erinõue ekstreemvihmadega arvestamiseks," selgitab Rüütli.

Suur rumalus, ebapädevus, küündimatus

Probleemi esimesel korral ilmnemisel oli vallavalitsus ignorantne ja loid, isegi sarkastiline. Kui oli näha, et probleem kordub ja iseenesest ei lahene, lubati see lahendada lähiajal. See oli juulis. Sooviksin siinkohal, et meie ametisse määratud ning oma positsioonist lähtuvalt vastutust kandvad ametnikud defineeriksid mõiste "lähiaeg". Siiani pole meil probleemile lahendust.

Vastupidiselt vallavalitsuse ja projekteerija arvamusele erakordselt suurtest vihmadest, mis kahju tekitasid, olid need tegelikult vaid ca pooletunnised vihmahood. Vanajumal on meid ses mõttes väga hoidnud ja andnud kuiva suve. Tavaoludes on meil Eestis selliseid sadusid tihti mitmeid ööpäevi järjest ning kuidas sel juhul olukorda lahendada, mina ei tea. Samuti on Vaekoja uputused siiani juhtunud päevasel ajal, kui on tragid inimesed olnud kohapeal ja saanud kiirelt reageerida. Varem või hiljem juhtub see öösel.

Vaekoja hoone Kuressaares on vabariikliku tähtsusega muinsuskaitsepärl. Mulle ei mahu pähe, kuidas saab ametnik oma sooja toa aknast kuude kaupa vaadata olukorda ja mitte midagi reaalselt teha. Kui keeruline on valesti ehitatud väljakul nt iga viie meetri tagant plaadirida üles võtta ning teha sinna kasvõi ajutine äravool? 

Vaekoja pubi kahjud on suured: siseruumides on vesi olnud põlvini, mööbel, turvasüsteemid, külmikud ja pliidid on uppunud. Kahjud on pandud kirja, nõue kindlasti tuleb. Kahjud ei pruugi olla veel lõplikud, sest sügisvihmad on kohe algamas.

Majaomanikuna teame, et suur veemass voolas siseruumidest maja alla. Kuhu ja kuidas, me täna ei tea. Kas ta vajus lihtsalt ära või mitte või ilmnevad kahjud miinuskraadidega, on selle talve teema.

Meie maja on seisnud püsti aastast 1663. Et inimene oma tegevusega suudab sellise olukorra tekitada aastal 2019, on šokk. Suur rumalus, ebapädevus, küündimatus.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad