Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Pekingis tähistatakse täna 70 aasta möödumist kommunistliku partei võimuletulekust Hiinas, kuid päeva ähvardavad varjutada meeleavaldused Hongkongis.

Seistes Tianameni väljakul kõnepuldis, kust Mao Zedong 1949. aasta 1. oktoobril Hiina rahvavabariigi välja kuulutas, kiitis nüüdne president Xi Jinping «Hiina unistust» – oma suurt nägemust riigi kunagise hiilguse taastamisest. 

«Pole jõudu, mis suudab raputada selle suure rahva alustalasid,» lausus Maost eeskuju võttes lihttöölise vormirõivast meenutavat ülikonda kandnud Xi Tiananmeni väljakul, kõrval oma eelkäijad Hu Jintao ja Jiang Zemin ning teised kompartei juhtfiguurid.

Näidati uusi relvi

«Mitte ükski jõud ei suuda peatada hiina rahvast ja Hiina riiki edasi liikumast,» lausus Hiina mõjuvõimsaim juht pärast Maod. Siis astus Xi avatud katusega autosse ning sõitis mööda 15 000 sõjaväelasest ja nende umbes 580 sõjamasinast. Paraadil osales umbes 160 lennukit, muuhulgas riigi moodsad varghävitajad J-20. 

Pidustuste algust tähistasid Tiananmeni väljakul kõlanud sümboolne 70 kahuri saluut ning riigilipu heiskamine.

Pekingi võimud sulgesid teid, keelasid tuulelohede lennutamise ja panid baaride uksed kinni ürituse tarbeks, millega tähistatakse sõjast murtud riigi teekonda maailma suuruselt teise majandusega riigiks.

Xi silme eest marssisid paraadsammul läbi sõjaväelased, veeresid tankid ja muu sõjatehnika ning lendasid läbi lennukid ja helikopterid, mis moodustasid õhus kujundi «70». 

Hiina relvajõud näitasid paraadil esmakordselt kolme uhiuut relva – tuumalõhkepea kandevõimega mandritevahelist ballistilist raketti DF-41, hüperhelikiirusel liikuva liuguri stardiseadet DF-17 ja suurel kõrgusel lendavat ülikiiret luuredrooni, edastas riiklik uudisteagentuur Xinhua.  

Xi kordas kõnes päev varem öeldut, et Hiina peab kinni pidama oma erihalduspiirkonnas Hongkongis kehtivast «üks riik, kaks süsteemi» põhimõttest ja säilitama poolautonoomse linna pikaajalise õitsengu ja stabiilsuse.

Hiina president kutsus ka arendama rahumeelseid suhteid de facto iseseisva Taiwaniga, mida Peking peab taasühendamist ootavaks provintsiks, aga kinnitas, et Hiina jätkab võitlust riigi täieliku taasühendamise eest.

Taiwan eraldus Hiinast 1949. aastal kodusõja lõppedes, mis tähendab, et Hiina kompartei pole seda kunagi valitsenud. Kõnes ütles Xi, et emamaa täielik taasühendamine on paratamatu trend, mida ei suuda peatada mitte ükski jõud.

Sõjaväeparaadile järgnes rongkäik, kus osales 100 000 tsiviilisikut, näidati Hiina suurimaid saavutusi ning lasti lendu 70 000 tuvi ja sama palju õhupalle. Rahvahulk kandis ka Puna-Hiina riigijuhtide hiigelsuuri portreesid, alustades Maoga ja lõpetades Xiga. Õhtul toimub Tiananmenil hulk etteasteid ning lastakse ilutulestikku.

Xi on küll riigi mõjuvõimsaim liider pärast Maod, kuid siiski panevad mitmed ülesanded proovile nüüdse presidendi võime hoida majanduslikku ja poliitilist stabiilsust. «Partei loodab, et see üritus suurendab tema legitiimsust ning toetust seest ja väljast tulevate raskuste vastu,» ütles teadur Adam Ni Sydneys asuvast Macquarie ülikoolist.

Hongkong tekitab peavalu

Kaubanduskõnelused USAga venivad ning seakatkupuhangu tõttu asus järsult kasvama rahva seas menuka sealiha hind. Suurim peavalu on aga Hongkong, kus demokraatiameelsed protestijad üritavad tõmmata maailma tähelepanu Pekingist enda vabaduste piiramisele.

Hongkongi politsei ootab vägivalda üle linna. Võimud hoiatavad, et protestimine on väga-väga ohtlik, kuid maskides protestijad vastasid, et türanniaga silmitsi seistes tuleb võidelda, nagu tegu oleks nende viimase lahinguga.

Meeleavaldajad Hongkongis. / Foto: JORGE SILVA / REUTERS / Scanpix

Ametivõimud karmistasid aastapäeva eel turvakontrolle ja teatasid enam kui kahekümne metroojaama sulgemisest. Politsei kontrollis tänavatel ja ühistranspordis inimesi ka pisteliselt.

Jõuametkondade töötajad paigutati üle linna ning meeleavaldajad võtsid ette tee läbi tänavate. «Seiske Hongkongi kõrval, võidelge vabaduse eest!» hüüdsid rongkäigus marssinud meeleavaldajad. 

Kohalikud ametnikud vaatasid aga lipuheiskamise tseremooniat suletud uste taga.

«Xi sõnad Hongkongi teemal ei rahusta mõistagi kedagi, kuid näitavad piire, mille sees Peking tahab tulevikus Hongkongi suunal tegutseda ja seda hoolimata oma üha suuremast sekkumisest kohalikesse asjadesse,» ütles Hongkongi Baptistliku Ülikooli politoloogiaprofessor Jean-Pierre Cabestan AFP-le. 

Hiina erihalduspiirkonnas Hongkongis on õiguste vähenemise vastu avaldatud meelt viimased 17 nädalat. Tegemist on suurima protestilainega pärast piirkonna üleandmist Ühendkuningriigilt Hiinale 1997. aastal.

«Üks riik, kaks süsteemi» põhimõtte alusel kehtivad Hongkongis 2047. aastani teatud vabadused, mida Mandri-Hiina elanikel ei ole.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad