Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Rahandusministeerium korrigeeris käesoleva aasta majanduskasvu 0,2 protsendi võrra 3,3 protsendini, järgmise aasta kasvuks ootab ministeerium 2,2 protsenti.

Võrreldes kevadise majandusprognoosiga, mil 2020. aasta kasvuks oodati 2,7 protsenti, on järgmise aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv 0,5 protsendi võrra aeglasem.

«Majanduskasv aeglustub juba mõnda aega nõrgenenud väliskeskkonna tõttu. Nõudlust piirab kohalikul turul energeetika ja ehitussektor. Tarbijad käituvad mõõdukalt, investeeringute kasv on hüplik. Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab järgmisel aastal rahandusministeeriumi hinnangul 2,2 protsenti, kuid edaspidi peaks kasv kiirenema,» märkis ministeerium.

Ministeeriumi hinnangul kasvab tarbijahinnaindeks nii tänavu kui ka 2020. aastal 2,2 protsendi võrra. Kui järgmise aasta hinnakasvu väljavaade jäi muutmata, siis tänavust kasvu korrigeeriti 0,1 protsendi võrra kiiremaks.

«Oodata on hindade mõõdukat tõusu, mis ei ületa majanduse seisukohalt tervislikku taset. Hinnatõusu põhjustab eelkõige toidu ja teenuste kallinemine. Maailmamajanduse aeglustumine hoiab väliskeskkonnast tulevaid hinnatõuse tagasi. Selle mõjul on nafta hind langenud, tuues kaasa mootorikütuse mõninga odavnemise,» selgitas rahandusministeerium.

Prognoosi kohaselt kasvab tänavu keskmine palk 1404 euroni ja järgmisel aastal 1484 euroni. Kevadega võrreldes on need näitajad 6 ja 13 euro võrra suuremad. Võrreldes kevadega, oodatakse tänavu 0,6 protsendi ja järgmisel aastal 0,4 protsendi võrra kiiremat reaalpalga kasvu.

Eesti tööturg on rahandusministeeriumi hinnangul heas seisus. «Keskmine palk jätkab tõusu kiires tempos. Palgakasv peaks järgmisel aastal siiski aeglustuma koos majanduse jahenemisega. Aeglustunud palgakasvu kompenseerib osaliselt hinnatõusu pidurdumine. Tööpuudus püsib madalal, 5 protsendi juures,» märkis ministeerium.

Eelarves auk: valitsus hakkab kärpima

Rahandusministeerium prognoosib tänavu eelarve nominaalseks puudujäägiks 0,2 protsenti ja struktuurseks puudujäägiks 1,4 protsenti. 

Värske prognoosi järgi kujuneb järgmisel aastal struktuurseks puudujäägiks 0,6 protsenti ja 2021. aastal 0,5 protsenti, teatas rahandusministeerium.

See tähendab, et järgmise aasta eelarves säilib vajadus leida kokkuhoiukohti kevadel riigi eelarvestrateegiaga otsustatud mahus. Lisaks sellele tuleb parandada ka tänavust eelarvepositsiooni. Rahandusminister Martin Helme rääkis pressikonverentsil, et kärpevajadus on tänavu suurusjärgus 50 miljonit eurot.

Mai lõpus pandi uue valitsusega paika riigi eelarvestrateegia ehk nelja aasta plaan. Uue majandusprognoosi ja muu vahepeal selgunud info valguses tuleb seda mõnevõrra muuta. Riigi eelarvestrateegia otsuste elluviimisel vastab 2020. aasta eelarvepositsioon uuendatud eesmärgile, 2019. aasta puudujääki tuleb vähendada.

Võlakoormus suureneb rahandusministeeriumi hinnangul tänavu 8,9 protsendini SKT-st. Kui kohalike omavalitsuste võlg suhtena SKT-sse väheneb 0,2 protsendi võrra, siis keskvalitsuse panus võlakoormusesse suureneb 0,5 protsendi võrra.

Riigieelarve ülejääk loob küll eeldused reservide kogumiseks, kuid laenude tagasimaksed ja finantseerimistehingute rahastamine muudavad riigi rahavoo valdavalt negatiivseks. Negatiivne rahavoog kaetakse reservidest ning prognoosi kohaselt riigikassal uut laenuvajadust ei teki. Maksukoormus on alaneva trendiga, kuna kiire palgakasv oodatavalt aeglustub ning aktsiisikaupade tarbimiskoguste kasv on tagasihoidlik.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad