Mailis Reps: direktori mahavõtmine võtab umbes aasta (11)
18. juuli 2019, 14:15
Käesolev artikkel sisaldab ebaõigeid faktiväiteid Ilvi Suislepa kohta. Loe siit:
https://www.postimees.ee/7727294/postimehe-umberlukkamised?preview_token=64075bc94f416
Täna on Postimehe otsestuudios haridus ja -teadusminister Mailis Reps, kellega räägime koolikiusamisest. Teemaks on Sillamäel 10-aastase poisi enesetapu seosed koolikiusamisega, samuti Kanepi koolis aset leidev väidetav direktori poolne õpetajate tagakiusamine.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ültes intervjuus Postimehele, et Kanepi Gümnaasiumis algatatakse järelvalvemenetlus ja ametnikud selgitavad sügiseks välja, mis seal koolis toimub. Järelvalve algatatakse ka Sillamäe vanalinna kooli direktori ametisse sobivuse väljaselgitamiseks.
-Postimees kirjutas üleeile, kuidas Kanepi gümnaasiumi õpetajad, kelle klassis õpivad direktori lapsed või õepoeg, satuvad psühholoogilise surve alla. Mõjutustöö põhjus on, tema sugulased peavad saama häid hindeid. Kui õpetajate töötlemine vilja ei kanna, sunnib direktor nad lahkuma töökoormuse pea nullini kärpimisega. Mis mõtteid see kirjeldus Teis tekitab?
Kahjuks selliseid juhtumeid tuleb haridusministeeriumisse aasta jooksul kümneid. Peamiselt tulevad signaalid lastevanematelt - nad näevad midagi, ei ole rahul. Võtame selliseid signaale alati tõsiselt. Juhtumid, kus on vastakuti õpetajad ja koolijuht, jõuavad meieni sageli ametiühingute esindajatelt.
-Praegusel juhul on ka üks Kanepi Gümnaasiumi õpetaja pöördunud abi saamiseks ministeeriumisse. Mida talle vastasite?
Temal soovitasime pöörduda tööinspektsiooni, sest tema mure puudutas töötundide jaotust ja palka. Kui aga räägime üldiselt kooli õhkkonnast, siis see on (haridus- ja teadusministeeriumi - toim) järelevalve teema.
-Kas tunnistate, et selles koolis on probleem?
Kui meil on kuue õpetaja pöördumine, siis tuleb seda väga tõsiselt võtta. Kas on probleeme? Jah, selgelt midagi on, aga enne ei võta ma pooli, kui oleme järelevalvetoimingud läbi viinud ja tulemuse saanud.
-Saan aru, et järelevalvemenetlus tuleb. Mida see siis täpsemalt tähendab?
Kõige laiem küsimus on, kas koolijuht sobib või ei sobi. Peamine on see, et võtame ühendust kooli pidajaga; viime läbi intervjuud, kohtumised; vaatame üle, kas töö üldised reeglid on paigas või on seal kõrvalekaldeid; kui paindlik koolijuht on: kas tunnijaotusplaanid on individuaalsed ja meelevaldsed.
-Millal see toimuma hakkab?
Suvel on tõenäoliselt rahulikum aeg, aga sügiseks peab siin selgus olema.
-Õpetaja, kes selle kõigega avalikkuse ette tuli, pani pildtlikult öeldes oma naha turule. Direktor on juba ta töökoormust vähendanud ehk tulemus rääkimise eest on see, et ta võidakse lahti lasta.
Umbes kaks aastat tagasi oli mul sarnane juhtum, kus kohtumisel Kagu-Eestis rääkisid õpetajad mulle oma loo ära. Selle tulemusel praktiliselt ükski neist õpetajatest ei jätkanud järgmisel aastal. Tundsin selle eest isiklikku vastutust, tegelesime teemaga pikalt ja tänaseks see koolijuht enam ei tööta selles koolis. See võttis umbes aasta aega. Koolijuhil on tööleping omavalitsusega ja nagu näeme Lõunalehe artiklist («Õpetajad ja vanemad kaitsevad mustatud koolidirektorit», 18.07), siis on ka neid, kes seda koolijuhti tuliselt toetavad. Eks ta on keeruline alati. Kahe aasta tagusest juhtumist saan öelda, et selliste probleemide lahendamine võtab umbes aasta.
-Kas direktoritel ei ole mitte liiga palju võimu? Kui koolijuht soovib, annabki ta töötajale väikse koormusega lepingu ette ja kõik.
Oleme koolijuhtidele õigusi juurde andnud. Tahame, et koolid oleksid omanäolised, et omavalitsused ei saaks poliitilise poole pealt sekkuda, et riik ei annaks liiga täpseid juhiseid ja saaks luua seal oma koolikeskkonna ja omapära. Samuti ei anna me enam palgafondi täpselt ette. Lisaks põhipalgale jääb 20 protsendi ulatuses mänguruumi. Aga jah, kui on kurvad lood ja suhted halvad, tuleb see teispidi kurioosselt välja. Ma ei tahaks koolijuhtide võimalusi vähendada, aga teatud juhtudel tuleb sekkuda.
-Ehk praegu on see seis, kus ministeeriumil pole võimalik kiirelt sekkuda ja neid õpetajaid aidata.
Kiirelt me sekkuda ei saa, jah. Tööinspektsioonil aga on võimalik vahele minna, analüüsida - seda me teeme. Koolijuhi puhul saame näiteks teha esildise (ametlik ja enamasti kirjalik pöördumine, mis sisaldab konkreetseid ettepanekuid - toim). Samas on meil ka näiteid, kus ühes ja samas koolis direktor mitu korda vahetub, sest õpetajad ei taha muutusi. Mõlemat pidi tuleb alati vaadata.
-Mis oleks lahendus kiiremini sekkumiseks?
Küsimus on, kas koolijuhtide töölepingud peaksid olema tähtajalised või tähtajatud. Nii nagu näeme ka Reformierakonna eelnõust, siis on neid, kes tahaksid tähtajalisi lepinguid tagasi. Meil on tähtajatute lepingutega enam kui kümme aastat kogemus ja võib-olla oleks selline rotatsioon (taaskord tähtajaliste lepingute kasutuselevõtt - toim) huvitav ja hea.
-Räägime ka Sillmäel toimunud traagilisest sündmusest, kus süstemaatilise kiusamise ohvriks langenud 10-aastane poiss sooritas enesetapu. Kes vastutab antud olukorra eest, kus poiss ja ta vanemad otsisid abi, justkui noorsoopolitsei ja kooli midagi tegid, aga tulemust ei olnud?
Kui juriidiliselt rääkida, siis toimub menetlus, aga abstraktselt me kõik vastutame. Kui noor inimene lõpetab sellisel kujul oma elu, siis midagi on tõsist tegemata jäetud. Meieni on ka läbi Rajaleidja jõudnud info, et ega sellel noorel inimesel kõik need tugiisikud polnud teada, kelle poole avi saamiseks pöörduda. See näitab, et isegi kui me loome abistruktuurid, siis see info peab ka kohale jõudma, aga praegusel juhul ei jõudnud.
-Aga 10-aastane laps ei tea neid numbreid, kui seda ei ütle talle lapsevanem või ka õpetaja, kellele ta saadab sõnumi, et palun aita mind?
See näitabki seda, et me oleme kooli tasandil ja kogukonna tasandil jätnud midagi tõsist märkamata.
-See on üle Sillamäe teada, et selles koolis toimub koolikiusamine juba aastaid. Kas siin ei peaks ministeerium koheselt sekkuma, et sügisel kooli minevad lapsed ei peaks enam samasse olukorda tagasi minema?
Siin on kogukondade erinevus. Kui meie tavaliselt saame aru oma võimalustest, me oleme tänulikud sihtasutustele, MTÜ-dele, kes koolikiusamisega tegelevad, nad on riigile head partnerid, siis mõnedes kogukondades, kus ei räägita eesti keelt, peaks olema riiklikud programmid. Seda me oleme nüüd märganud, et meil peaks olema rohkem vene koolidele suunatud programme, seal see teadlikkus on madalam. Sillamäe puhul ka, riigipoolne suunamine ja ka kohustuse panemine on vajalikum kui mõnes teises kogukonnas.
-Kas Sillamäe Vanalinna Koolis on kunagi üldse koolikiusamise vastast õppust või programmi kunagi rakendatud?
Kooli juhtkond on väitnud, et tegelevad sellega, meil sellekohased andmed puuduvad. Neil on küll tugiisikud, aga ühegi kiusamisvastase programmiga nad otseselt liitunud meie info teadmisel ei ole.
-Kunagi ütles Hardi Volmerit, et nõukaajal kehtisid koolides vanglareeglid, kus ainult tugevamad jäid ellu. Kas võib öelda, et osades koolides Ida-Virumaal on see jätkuvalt nii ja see poiss ei olnud piisavalt tugev, et selles olukorras ellu jääda?
Nii ma ei julge üldistada, meil on väga kaasamõtlevaid koole ja uuenduslikke koole, aga antud juhus näitab, et esimene soov oli eitada ja seda teemat ära lükata ja rääkida suvevaheajast. Tegelikkuses loomulikult kius laieneb koolist välja ja need suhted peavad olema sätitud paika nii noorsopolitsei kui kooli poolt.
-Mida te nüüd ette võtate?
Kiusuvastased programmid peavad laienema rohkem venekeelsetesse koolidesse.
-Kas on võimalik, et juba sellest sügisest Sillamäe Vanalinna Koolis rakendub koolikiusamisvastane programm?
Jah, tundub, et siin peab ministeerium ütlema koolidele ise rohkem ette, et seda tuleb rakendada, siiani on see olnud soovituslik.
-Kas fookuses on ka direktori sobivus antud ametikohale?
Sellekohase järelevalve oleme ka algatanud.