Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Magneesium on aine, mille abil Wikmani poisid ühe Eesti kirjandusajaloo legendaarseima plahvatuse korraldasid. Inimkeha ainevahetuses aga toimetab magneesium justkui märkamatult, kuni hetkeni, mil organismis sellest puudus tekib. Väsimus, unehäired, silmalau tõmblemine, närvilisus, jalakrambid ja südame arütmia on vaid mõned võimalikud sümptomid, mida magneesiumipuudus endaga kaasa võib tuua.

Mida magneesium täpsemalt teeb?

Magneesium on inimkehas otsekui organisaator, kes viib vajalikud ained ja organid omavahel kokku – tema korraldada on süsivesikute, rasvade ja aminohapete ainevahetus, kuid samuti aitab ta kaltsiumil luukoe uuenemises ja arengus kaasa lüüa. Lisaks sellele on magneesiumi ülesandeks suhkru transport rakkudesse, närvitalitluse korraldamine ning vereringe reguleerimine. Seega on loogiline, et selle vajaliku aine puudus võib tuua kaasa vaevusi väga erinevatest kehapiirkondadest.

Millest tekib magneesiumipuudus?

Magneesiumi puhul on oluline teada, et inimkeha ei suuda seda ise toota ega ka püsivalt säilitada. See tähendab, et magneesiumi on vaja pidevalt väljastpoolt sisse tuua.

Täiskasvanud inimene vajab päevas 320-450 mg magneesiumi. Tavapärasest kõrgem magneesiumivajadus on aga näiteks sportlastel, rasedatel, imetavatel emadel, eakatel ning kiires kasvufaasis lastel.

Teadlikult toitudes saab muidugi magneesiumipuuduse tõenäosust vähendada - magneesiumi leidub muuhulgas pähklites, leivas, täisteratoodetes, lihas, banaanis ja brokolis. Erinevad termotöötlusviisid on aga vähendanud oluliselt magneesiumi hulka kaasaja inimese toidulaual ning teinud magneesiumipuudusest laialt levinud probleemi. Magneesiumipuudust tekitavad ka alkoholi tarbimine, kohvi ja musta tee joomine, rafineeritud toiduainete (suhkur, valge nisujahu) kasutamine ning erinevad haigused. Kuna magneesium osaleb kaltsiumi transpordis, soodustab ka kaltsiumirikaste toitude tarbimine tegelikult magneesiumipuudust.

Kes ei suuda igapäevaselt enda toidulauda piisava magneesiumikoguse omandamiseks tasakaalustada, peaksid kasutama magneesiumipõhiseid toidulisandeid. Siis on organismile garanteeritud vajalik kogus ning järjepideval kasutamisel saab kontrollida, kas vaevused hakkavad järele andma.

Foto: Sirowa

Mida toidulisandi puhul jälgida?

Kindlasti on kõige olulsem jälgida pakendil magneesiumikogust. Mõnikord võib toidulisandi pakendil olla magneesium suures kirjas välja toodud, kuid selle kogus võib olla tegelikult tagasihoidlik. Sellest, mitu milligrammi magneesiumi üks portsjon sisaldab, sõltub, mitu korda päevas seda sisse võtta tuleb ning selle põhjal moodustub ka toote tegelik maksumus ühe päeva kohta. Näiteks Saksa tuntud toidulisanditootja Doppelherz magneesiumilisandid sisaldavad 400mg magneesiumi, mis tähendab, et lisandit tuleb võtta vaid üks kord päevas ning ühest pakist jätkub lähtuvalt portsjonite arvust 20-30 päevaks.

Doppelherzi magneesiumilisand on erakordne ka selle poolest, et sisaldab lisaks magneesiumile B-vitamiine ning foolhapet, millest viimane on eriti oluline rasedatele.

Lisaks harjumuspärastele magneesiumitablettidele leiab Doppelherzi tootevalikust nüüd ka uued magneesiumigraanulid. Suus sulavad graanulid on loodud inimestele, kellele veega allaneelatavad tabletid tunduvad liialt ebamugavad. Väikesed meeldiva maitsega graanulid saab ühekordsest portsionpakist otse suhu kallata ning vee pealejoomine ei ole vajalik. Seega on need kasutatavad kasvõi autoroolis foori taga või koosoleku vaheajal – siis, kui parasjagu meelde tuli.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad