Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Nurjatu probleemi teeb teadlase jaoks eriliseks see, et probleemi enda kohta pole ühtset arusaama.

Igaüks meist tunnetab, et maailm muutub hoogsalt üha keerulisemaks. Lausa nii keeruliseks, et ka mitmed sotsiaalteadlased ütlevad: seisame silmitsi nurjatute probleemidega, mida saab küll  leevendada, kuid mitte lahendada.

Teadlasena tegelengi nurjatute probleemide (inglise keeles wicked problems) ja nende taltsutamise võimaluste uurimisega ning juhin teadusprojekti „Relatsiooniline lähenemine nurjatute probleemide valitsemisele”.

Lihtsast nurjatuni

Tinglikult võiks valitsemise probleemid jaotada lihtsateks, kompleksseteks ja nurjatuteks. Enamik igapäevastest valitsemisega seotud probleemidest on lihtsad: nende puhul on üksmeel nii probleemi tähenduse kui ka selle võimaliku lahenduse osas.

Nurjatud probleemid teevad eriliseks just erinevad arusaamad sellesse kaasatud osapoolte vahel. See tähendab, et neil ei ole ühist arusaama probleemi olemusest ning igaüks soovib seda lahendada erineval viisil.

Püüd nurjatut probleemi lahendada võib päädida hoopis selle levimise ja veel keerukamaks muutumisega. Näiteks vaadakem nn Euroopa rändekriisi. See on korraga:

  • poliitiline kriis, mis avaldub parempopulismi tõusus kogu Euroopas (sh Saksamaal);
  • Euroopa Liidu tasandi koostöö kriis (kuni selleni välja, et EL on andnud mõned oma liikmesriigid kohtusse);
  • geopoliitiline kriis (sh Schengeni ruumi kahtluse alla seadmine ja liikmesriikide piiride kontrolli probleem);
  • finantskoorem (erinevalt kolmanda maailma riikidest nõuab n-ö rikaste riikide jaoks põgenike haldamine kõikvõimalikke garantiisid põgenikele, mis maksavad sageli palju rohkem kui näiteks kohalikele pensionäridele eraldatu – mis annab jällegi võimaluse populistlikuks näpuga näitamiseks);
  • sotsiaalne kriis: sageli toob kvalifitseerumata põgenike asustamine teatud piirkonda kaasa vaesusriski suurenemise ja kasvava sõltuvuse sotsiaalabist;
  • julgeolekuoht: eriti just sallimatutes piirkondades võib konfrontatsioon kohalike elanike ja sisserändajate vahel eskaleeruda tõsiseks julgeolekuohuks tervele piirkonnale;
  • ja loomulikult ei maksa unustada, et tegu on ka humanitaarkriisiga, mis väljendab ennast muu hulgas tuhandetes hukkunutes üle Vahemere triivivates ülerahvastatud paatides, inimkaubanduses, piraatluses jne.

Probleem muutub pidevalt

Seega iseloomustab nurjatuid probleeme tõsiasi, et probleem muutub pidevalt (sh tulenevalt lahendustest võib see muutuda täiesti kontrollimatuks). Nii on ka nurjatute probleemidega – nendega tuleb kohaneda ja leida lahendusviisid, mis sobivad kiiresti muutuvasse maailma.

Kuigi nurjatud probleemid pole lahendatavad (solvable), on need siiski valitsetavad (governable). Nurjatute probleemide puhul on oluline mõista, et nii poliitikute kui ka valijate poolt kõrgelt hinnatud omadused nagu otsusekindlus, sihipärasus ja selgus ei pruugi olla abiks. Äkki isegi kahjuks, sest taustatingimused ja ka probleemi olemus on väga kiires ja pidevas muutumises.

Nurjatud probleemid nõuavad juhti, kes mitte ei paku vastuseid, vaid sunnib alluvaid küsima õigeid küsimusi. Seega võib tunduda üllatav, et sotsiaalteadlase üleskutse on mitte olla nii otsusekindlad ja selgesõnalised.

 

RIIGITEADUSED ÜLIKOOLIS: https://www.tlu.ee/yti/riigiteadused

 

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad