Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

Praegu oleks ainult eestikeelsele haridusele üleminek viga, kuna meil pole piisavalt õpetajaid ja puudub selge üleminekuprogramm, ütles riigikogu Keskfraktsiooni liige Andrei Korobeinik neljapäeval saates «Otse Postimehest».

Reformierakond ja ka Isamaa on toetanud ainult eestikeelsele haridusele üleminekut. Kas see võiks tekitada venelastes ärritust?

Ma arvan, et see oleks viga. Kui meil ei ole õpetajaid, kes on võimelised õpetama vene lapsi korralikku eesti keelt rääkima ning meil ei ole head üleminekuprogrammi, siis see on selgelt viga. Me kaotame lihtsalt terve põlvkonna. Eesti kooliharidus on maailma üks parimatest ja selle rikkumine oleks väga rumal. Kui inimene saab kehvema hariduse, siis on see kaotus kõigile. Alustada tuleb süsteemi ettevalmistamisest ja siis saab korraldada ülemineku.

74 aastat on möödas, aga see, mida me siin Pronkssõduri monumendi juures igal aastal näeme, on muljetavaldav. Miks see päev on vene inimesele tähtis?

See päev on oluline kõigile neile inimestele, kes meenutavad, et 74 aastat ei ole Euroopas olnud ühtegi suurt sõda. 9. maid tulebki võtta niimoodi. Kui liitlaste võitu Teises maailmasõjas poleks olnud, siis me elaksime täiesti teistsuguses maailmas.

On see poliitiline tähtpäev? Kas Putin kasutab seda päeva ära?

Venemaa jaoks on see väga oluline päev, kuna Venemaa panus sõja lõppemisse oli väga suur, aga see on oluline päev ka näiteks Ameerika Ühendriikides ja Prantsusmaal ja paljudes teistes riikides.

Nõukogude Liit oli küll Teise maailmasõja üks võitjaid, aga pärast seda on venemaalasi tabanud palju kaotusi – Nõukogude Liidu lagunemine, 90ndate aastate vaesus, demokraatiakriis. Kas väike võidukas sõda Gruusias, Krimmi annekteerimine ja Ukraina sõjaline torkimine aitab neid kaotusi moraalselt kompenseerida?

Sellised sammud on üsna tavalised riikides, kus valitsejad tahavad oma võimu tugevdada. Kui leida ühine vaenlane, siis hakkab vahepeal vähenenud presidendi reiting tõusma. Kui meenutada Teist maailmasõda, siis näiteks Itaalias oli sarnane olukord, kus Mussolini tuli võimule ja Euroopa riigid kehtestasid embargo, mis tegelikult hoopis liitis Itaalia rahvast. On üsna tavaline stsenaarium, kus probleemid ja sõjad liidavad ühiskonda ning Venemaa kasutab seda praegu oskuslikult.

Pronkssõduri äraviimine 2007. aastal kesklinnast siia kalmistule oli õige otsus?

Seda on raske hinnata. Kui inimesed on maetud kalmistule, siis on see väga õige, kuid mina riigi peaministrina ei oleks seda taolisel viisil teinud. See kalmistu on selle monumendi jaoks väga hea koht. Kui see monument oleks olnud algusest peale kalmistul, oleksid kõik sellega väga rahul.

Kas vene inimesel on Eestis hea elada?

Ma arvan küll. Kui see nii ei oleks, siis ilmselt oleksid paljud Venemaale läinud. Võib-olla mõned elavad Venemaa inforuumis ja toetavad moraalselt seda, mida Venemaa uudistesaated neile maha müüvad, aga ilmselt ei taha nad tegelikult Venemaale minna.

Integratsioonist on räägitud, et mitte öelda nämmutatud juba veerand sajandit. Ja ikka räägime. Mis on valesti läinud?

Probleem integratsiooniga oli selles, et põhirõhk pandi keeleõppele, aga integratsioon on vastastikune protsess. Integratsioon ja assimilatsioon on eri asjad. Rõhk peab olema ühiste väärtuste loomisel, mitte nii väga keeleõppel. 

Mis te arvate, milliseid vastuseid ma saaksin, kui ma uuriksin siia kogunenud inimestelt, mida nad arvavad EKREst?

Ma usun, et arvamused jaguneksid pooleks. Mina Vene kanaleid ei vaata, kuid mu ema rääkis, et kui Mart Helme rääkis vene keeles, siis ta kohe läinuks ja hääletanuks tema poolt. Inimestel, kes ei tarbi eestikeelset meediat, on EKREst kindlasti hoopis teistsugune pilt.  

Kandideerite Keskerakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti. Mis on tänase Euroopa Liidu suurim probleem?

Ebaefektiivne juhtimisstruktuur on see, mis võib Euroopa Liidu jaoks saatuslikuks saada. Inimesed üldiselt ei saa aru, kuidas Euroopa Liitu juhitakse. Kui juhtimisreformi ei tule, siis Euroopa Liit ei ole väga jätkusuutlik. Sellised moodustised ka muutuvad ühisriigiks või lagunevad. Ma arvan, et järgmised kümme aastat on Euroopa Liidu jaoks otsustavad. Küsimus on selles, kas Euroopa Liit liigub suurema integratsiooni suunas või tuleb praegustest liikmesriikidest Inglismaale lisa. Praegused Briti piinad on väga hea õppetund teistele riikidele, kuid inimeste mälu ei ole väga pikk ja kui mõni riik soovib viie aasta pärast lahkuda, siis see ei meenu enam paljudele. Inglismaa lahkus ju sellepärast, et Euroopa Liidu bürokraatia ning asjaajamise viis häiris neid. Kui pool elanikonnast arvab, et Euroopa Liit on halb, siis on selles liidus midagi väga valesti.

Loe ja lisa kommentaare