Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates
“OTSE POSTIMEHEST”
VAATA

Tartu rahulepingu unustamine ja selle mitte meenutamine tähendaks ka anastatud Krimmi ja Ukraina reetmist, ütles riigikogu EKRE fraktsiooni ja parlamendi väliskomisjoni liige Anti Poolamets neljapäeval saates «Otse Postimehest».

Te ju saate ise ka aru, et Tartu rahulepingu järgseid okupeeritud alasid ei ole võimalik tagasi saada? Samamoodi, nagu ei ole võimalik saada nende okupeeritud alade eest raha?

Praegusel ajal, kui Venemaa on anastanud Krimmi, oleks see tõeline reetmine Krimmile. Aastad ei loe nii väga, Krimmi anastamisest on möödas viis aastat. Ajaline distants ei ole kriteerium, miks me peaksime anastatud territooriumid lihtsalt ära andma. Võib-olla ka ukrainlased ütlevad 70 aasta pärast, et nad ei ole tunnustanud Krimmi äraandmist. Meil on Tartu rahulepinguga sarnane ajaline distants ja me ei saa reeta oma kaasvõitlejaid, kes sõdivad praegu Venemaa agressiooniga. Veel 1917 ei arvanud eestlased, et Eesti võib kunagi iseseisvaks saada. Me peame hoidma oma au ja väärikust.

Kas elu ilma rahvusvaheliselt tunnustatud piirilepinguta on parem kui elu rahvusvaheliselt tunnustatud piirilepinguga?

Ma ei näe piirilepingu puudumises sisulisi takistusi. Meil ei ole hetkel selle lepingu puudumise tõttu mingeid sisulisi takistusi, kaubavahetus toimub. Probleemid Venemaaga on tema enda agressiooni tõttu Ukrainas. Probleemid on Venemaaga nende enda tahtmatuse tõttu. Väikeriigina me oleme huvitatud sõbralikust ja viisakast läbikäimisest, aga mitte enesealanduse ja liitlaste reetmise kaudu.

Rohkem kui 15 aastat tagasi olite te üks neid vedureid, kes juhtis Euroopa Liiduga liitumise vastast kampaaniat. Kas te tõesti usute siiamaani, et Eesti elu oleks täna parem, jõukam ja turvalisem, kui me oleksime otsustanud mitte liituda?

Ma olen täiesti veendunud, et Eesti oleks suveräänsem riik.

Ja vaesem?

Seda ma ei usu. Eesti areng Läände integreerumisel toimus niikuinii tohutu kiirusega. 2007. ja 2008. aastal meid tabanud taasiseseisvumise suurima majanduskriisi üheks põhjuseks oli välispankade laenuralli, mida nad harrastasid siinse turu jagamiseks. See oli ränk, see paiskas 100 000 inimest välismaale tööle.

See kriis tabas teisi riike ju ka.

Mitte nii palju. See turu jagamine, mida Rootsi pangad tegid, oli üsna spetsiifiline. Tagajärjeks on 100 000 inimest välismaal, mis on ju kümnendik eestlasi. See on vägagi murettekitav tagajärg.

Teie arvates oleks Eestil läinud paremini, kui me ei oleks Euroopa Liitu astunud?

Oleneb millise nurga alt vaadata. Majandust on keeruline mõõta. Kui me oleksime liidus sees olnud või sealt väljas olnud, siis milliseid mõõdikuid me kasutaksime? Läände integreeruvas riigis oleks majanduskasv olnud niikuinii. Võimalik, et mitmes valdkonnas oleksime me arenenud kiiremini kui Euroopa Liidu liikmena. Liikmena on meil ju virnade viisi direktiive, standardeid ja muid majanduse piirajaid ning takistajaid. See kuulus banaanikõveruse direktiiv näiteks.    

See on ju naljanumber!

Aga see on sümbol. Taolist hullust tuleb suurtes kogustes. Kui teil on halb päev, siis lugege Euroopa Liidu teatajat ja te näete, mida sealt tuleb. See on pöörane ülereguleerimise masinavärk. Pöörane nõukogude stiilis bürokratiseerunud masinavärk. Kindlasti oleme me kaotanud vabadust ja iseotsustamise õigust. 70 ja 80 protsendi vahel seadusandlikke akte tuleb Euroopa Liidu suunalt. Kohe pärast liitumist paisati meile 20 000 lehekülge õigusakte. Me oleme suveräänsuspuudega riik, me ei ole enam päris vabad.

Teie seisite ka Eesti krooni eest. Ma arvan, et meil ei läheks nii hästi, kui meil kehtiks praegu Eesti kroon. Mulle meeldib euro.

Kui keegi tahab eurot kasutada, siis on see tore. Mina leian, et kriisid alles tulevad, eurosüsteem võib kokku variseda. Oma rahaga juhiksime me ennast kindlamini. Puudused tulevad välja kriiside ajal. Ilusa ilmaga on tore sooti tõmmata ja purjetada. Need võimu äraandmise tagajärjed ilmnevad kriiside ajal.

Praegu me ise ei valitse oma rahandussüsteemis. Sellepärast tahab ka Itaalia euroalast väljuda, vähemalt Põhjaliiga on huvitatud liiri tagasitoomisest. Euroala on ühesüsteemne kõigile ja see ei sobi Lõuna-Euroopale, sest nad vaesuvad. Kreeka läks praktiliselt pankrotti.

Kreeka läks pankrotti nende endi juhtimisvigade pärast.

Kreeka on spetsiifiline riik. Nad aeg-ajalt devalveerisid oma valuutat, aga euro ei võimalda neil enam sellest august välja tulla, mida nad ise aeg-ajalt endale kaevavad. Euro on paindumatu ja tsentraliseeritud süsteem. Mina leian, et kohapeale tuleb anda rohkem otsustusõigust. Andke rahandusalast otsustusõigust, andke kõige üle rohkem otsustusõigust! Usaldage oma inimesi ja oma rahvaid! Euroopa Liidus ei usaldata isegi 20- ja 30-miljonilisi rahvaid ja nende võimet otsustada oma saatuse üle. See on koolidirektori suhtumine täiskasvanud inimestesse.

Milline see ideaalne Euroopa siis teie silmade läbi on?

Ideaalne Euroopa Liit ei ahista rahvusriike ja austab rahvusriikide suveräänsust.

Mina ei tunne ennast ahistatuna.

Ärge tundke. Mina tunnen. Mind huvitab riigi suveräänsus. Tavakodanikuna te tahate ainult seda, et turul oleksid head hinnad.

Ei, ma tahan vabadust ja julgeolekut.

Aga te ei saa vabadust. Sest Euroopa Liit piirab vabadust.

Kuidas ta piirab minu vabadust?

Lugege Euroopa Liidu Teatajat. Lugege üles, mitu direktiivi iga kuu tuleb. Keskvõim reguleerib meie elu, nagu me ise ei oskaks oma elu elada! Soomes tahab ta reguleerida isegi huntide arvu. Belgias pole olnud kakssada aastat ühtegi hunti, aga nemad teavad seal, et Soomes peab olema täpselt nii palju hunte.

Hästi, need on totrused...

Need ongi totrused, aga neid totrusi on lugematu hulk. Euroopa Liidu sees on ka praegu ideaalse Euroopa elemente. Näiteks siis, kui riikidel on võrdsed õigused – väikeriikidel ja suurriikidel. Et mõnes otsustusvaldkonnas oleks meil vetoõigus. Aga praegu sõidavad suurriigid meid näiteks Euroopa Parlamendis enamusega maha. Saksamaal on üle 90 hääle, Eestil on kuus häält. Mis hääl meil seal siis on? Me oleme vähemuses, meie hääl ei kõla.

Rahvaarv ja häälte arv on ju demokraatlik mõõde.

Me ei ole föderaalse riigi osa, kus hääli loetakse rahvaarvu järgi. Riik on üks ühik. Eesti suhtleb ka Hiinaga kui võrdne võrdsega. See on rahvusvahelise õiguse põhimõte. Riik on üks, elagu seal miljon või 70 miljonit inimest, see ongi meie rahvusvaheline väärikus. Ja kui Euroopa Liidu Nõukogus tehakse mõned otsused ühehäälselt, siis peaks olema võimalus, et Eesti võib laua juurest ära jalutada ja öelda, et mitte mingisuguseid pagulaskvoote. Nii peabki valitsema. Kuid mina ei taha sellist Euroopa Liitu, kus suurriigid võivad meist üle sõita. Ma tahan, et ka majanduskoostöö oleks vastastikku kasulik ja me ise otsustame oma arengute üle, oma rahanduse üle. Me oleme täiskasvanud rahvas, aga meid tahetakse muuta puberteediealiseks. Lausa alaealiseks.

Kas te ärkate hommikuti üles tundega, et Euroopa Liit ahistab teid?

Jah.

Ja lähete õhtul sama tundega magama?

Jah. Kui ma mõtlen pagulaskvootide peale, siis küll.

Selge on see, et paljudes maailma maades ja ka Euroopa lähinaabruses on riike, kus on sõjad ja kriisid ning kus inimeste elud on ohus. Me ju peame jõukamate ja stabiilsemate ühiskondadena neid inimesi aitama!

Kõige paremini aitab migratsiooni takistada terve poliitiline mõistus. Küll jaurati Itaalia teemadel, kuhu igal nädalal sõitsid laevad randa, viskasid illegaalid maale ja ütlesid, et võtke vastu. Tuli Salvini (Matteo Salvini on Itaalia paremtsentristliku Põhjaliiga poliitik ja iseminister – toim) ja kahe kuuga see lõppes. Number üks on normaalne poliitiline juhtimine, siis ei ole tara ka vaja. Euroopas on piisavalt piirivalvet.

Võtke Orbán (Viktor Orbán on Ungari peaminister – toim), kes kõrvaldas illegaalse immigratsiooni, samal ajal kui Saksamaal tapetakse raudteejaamades inimesi. Isegi Tallinnas on jõuluturgudel spetsiaalne valve ja betoontõkked.

Esiteks peaksime me aitama neid inimesi, kes on Eestis külmas ja alatoitumuses. Hakata meiesuguselt väikeselt riigilt nõudma miljardeid Aafrika päästmiseks ja sealse elatustaseme tõstmiseks ei kannata kriitikat. Kui me tahame aidata sõjapõgenikke, siis sadu kordi odavam ja õigem on saata neile konteineritega tekke, patju ja ravimeid. Kõige õigem ongi aidata inimesi kohapeal. Miks ülirikkad Araabia riigid ei võta oma usukaaslasi süürlasi vastu? Aga Rootsi võtab ja te teate, et keegi neist tagasi ei lähe. 

Saata Süüriasse tekke, patju ja telke on kõige odavam meede. Isegi Eesti-sugusele riigile on jõukohane anda Punase Risti kaudu toiduabi. See on eetiline. Aga ei ole eetiline hakata neid siia ümberasustama. Rootsi näitel: 200 000 tuleb ja jääb. Sõda on läbi ja mitte keegi tagasi ei lähe ning Rootsi rahvale on see miljardiline kulu. Miljardi eest võiks Süürias kohapeal anda igasugust abi. Selle raha eest saaks ehitada kasvõi miljonilise pagulaste linna.

Kas te väidate nüüd, et poliitikud kasutavad vanas Euroopas kannatusi enda huvides ära?

Kindel see. See on üks tööriist eriti Rootsi-suguses riigis, kus kuritarvitatakse kaastunnet. Niimoodi tuuakse terrorism oma maale, pannakse oma rahvas sisuliselt orjama illegaale, ehitama neile gigantsete summade eest kortereid. See on suurejooneline pettus. Süüria kriis on sisuliselt läbi, ISIS on purustatud, hakake astuma! Aga nad ei lähe mitte kuskile, sest nad on siia asustatud. Ma julgen väita, et Euroopa pealinnades toimub põlisrahva väljatõrjumine selle kaastunde ja muude trikkide abil.

Eestis ei ole ju migratsiooniprobleemi.

See tekitatakse. Piisab poliitilisest tahtest ja sisuliselt enam riigis terroriohtu ei ole. Seda näitab Orbáni käitumine oma riigi kaitsmisel. Saksamaal plahvatavad pommid ja jõuluturud on automaaturite kaitse all. Poolas ei ole midagi sellist, vaikus. Rootsis sõidetakse inimestest rekkaga üle. Ärgem unustagem, et kaks Eesti kodanikku on tapetud. Ja selle kaudu on terrorism jõudnud ka Eestisse.

1992. aastal ei olnud migrante ka Soomes. Õppisin 1992. aastal Helsingis ja seal oli mõni tuhat somaallast, täna on neid 48 000. 2000 on vahepeal saanud 48 000. Soome lapsed õpivad õues kiikude juures somaalia keelt. On sürrealistlik, et kusagil Helsingi eeslinnas õpivad vähemusse jäänud Soome lapsed nüüd somaalia keelt.     

Mainisite Orbáni juhitud Ungarit. Orbáni juhitud Ungari on Venemaa suurim liitlane Euroopas. See on kõige Putini-sõbralikum riik Euroopas.

Ungaril on selles osas puudusi. Aga taolist naivismi Venemaa suhtes on väga paljudes riikides. Ungari ei ole mingi erand. Aga Poolale me ei saa seda kuidagi ette heita. Neil on Venemaa imperialismiohust väga selge arusaam. Me ei saa Orbánile ette heita seda, et ta on terrorismi ära hoidnud.

EKRE on veendunud otsedemokraatia ja rahvahääletuse toetaja. Britid korraldasid mõne aasta eest EList lahkumise hääletuse ja söövad seda enda kokku keedetud suppi veel ilmselt päris kaua. Äkki ei peaks keerulisi küsimusi panema rahvahääletusele?

Vastupidi. Brexit on brittidele suur vedamine, et nad said sellest korporatiivsest ühendriikide sarnaseks muutuvast Euroopast välja. Muidugi on üleminek keeruline, meile oli ka Nõukogude Liidust väljatulek keeruline. Euroopa Liit ka kiusab britte niipalju kui suudab. Tegu on uhke rahvaga, neil on väärikust. Mandri-Euroopa rahvastel on seda suveräänsuse tunnet nii väheks jäänud, et kohati hakkab piinlik.  

Loe ja lisa kommentaare