Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

​Taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri (29.03.1929 – 14.03.2006) oli legend juba oma eluajal, võivad kinnitada ilmselt kõik temaga kokkupuutunud inimesed.

Saarlastel-muhulastel oli võimalus karismaatilise presidendiga kohtuda ja juttu puhuda kolmel päeval 1995. aasta augusti hakul.

Täna, Lennart Meri 90. sünniaastapäeval, meenutame, milliste humoorikate seikade ja vahejuhtumitega see ringreis saarlastele meelde jäi.

Parvlaev Tehumardi presidendipaariga pardal jõudis Kuivastu sadamasse 3. augusti keskpäeval. Presidendist paremal Jüri Saar ja Tallinna Sadama nõunik Peeter Palu.

Saarte Hääle arhiiv

Sadamahoone ees olid Lennart Meril vastas Muhu värske vallavanem Heino Palu ja sadama ülem Jaan Keinast, kes ulatasid presidendile kapa koduõllega. Kui foto sellest järgmisel päeval ajalehe Meie Maa esiküljel ilmus, kommenteerinud president ise nii: "Va joodik sihuke!"

Sadamakail esitas üks Saksa laulukoor eestikeelse laulu sedavõrd soravalt, et president pöördus koorijuhi poole tänu avaldamiseks eesti keeles.

Saarte Hääle arhiiv

Saarte Hääle arhiiv

Helle Meri, tollase maavanema Jüri Saare abikaasa Anne Saar, presidendi tütar Tuule ja poetess Debora Vaarandi tutvusid Eemu veskiga. Muhu mölder Jüri Ling kinkis presidendiprouale koti rukkijahu ja sai vastu suudluse.

Saarte Hääle arhiiv

Saarte Hääle arhiiv

Saarte Hääle arhiiv

Muhu keskuses Liival oli presidenti tervitama tulnud mitusada inimest. Vesteldes rahvaga, kohtas Lennart Meri ka muhulasi, kes olid viibinud 56 aastat tagasi samas asetleidnud kohtumisel Konstantin Pätsiga. Lapsed ulatasid presidendile karikakraid ja rukkililli. Endla Prii kinkis presidendipaarile lambanahast sussid.

Saarte Hääle arhiiv

Saarte Hääle arhiiv

Lõunaks jõudis president saatjaskonnaga Mäe turismitalusse Muhus, kus neid võõrustasid peremees Väino ja perenaine Leida Tammisaar.

Saarte Hääle arhiiv

"Presidendi lõuna" ja puuduolevad koivad

Turismitalus pakuti hernesuppi ja kartuliputru ning kanakoiba lillkapsaga. Eriti rõõmustas talu perenaist see, et Lennart Meri andis oma nõusoleku nimetada pakutud road "Presidendi lõunaks" ja neid selle nime all järgmisel suvel ka menüüs esitada.

Toonane Meie Maa reporter Risto Berendson meenutas paar päeva hiljem leheloos, et laua taha sättisid ennast ka kaks kaaskonda mittekuuluvat, kuid väga näljast ajakirjanikku. Seetõttu jäi söögilauas puudu täpselt kaks kanakoiba.

Tippfotograafid Muhumaa kapsapõllul

Pärast uhket "presidendilõunat" ei puudunud palju, et ajalehtede fotograafid oleksid maatasa teinud Mäe talu ilusa kapsapõllu. Nimelt otsustas president koos abikaasa ja saatjaskonnaga grupifotoks poseerida näoga põllu poole. Seetõttu kalpsasid kõik ringsõitu kajastanud piltnikud üksteise järel robinal üle kapsaste põllule foto jaoks sobivat vaatenurka otsima. Kümmekond Muhumaa kapsaste vahel kargavat tippfotograafi oli naljakas vaatepilt ja presidendiproua tegi naerdes ettepaneku jäädvustada fotole hoopis kapsapõllul pildistajad.

Enne Liivat olid põllumehed kombaini viljapõllu äärde ajanud, jätmaks presidendile muljet töökast Muhu põllumehest. Mäe talust Liiva poole sõitev Lennart lasi viljapõllu ääres oma limusiini kinni pidada, astus välja, raputas pead ja tegi vaid ühe asjakohase märkuse: "Mehed, mis te teete, kaer ju alles täitsa roheline!" Istus autosse ja sõitis edasi.

Vallavanem presidendile: "Meri haiseb."

Muhu saart tutvustas riigipeale vallavanem Heino Palu. Muhulased valmistasid tollal tähistama Väikese väina tammi sajandat aastapäeva. Tamm oli avatud 27. juulil 1896. Mõistagi tahtis omavalitsusjuht presidendile saja-aastasest ühendusteest ja selle rekonstrueerimisest üht-teist rääkida.

Autode kolonn tegigi tammil peatuse. Enne ülevaate andmist kirtsutanud Palu nina ja öelnud: "Meri haiseb." Alles pärast seda olevat ta mõistnud, mida oli öelnud. President Meri pole õnneks vallavanema sõnadele tähelepanu pööranud.

Kaali järve võiks kruusa täis lükata

Esimese visiidipäeva õhtupoolikul kohtus president Kaali järve ääres Saaremaa turismifirmade esindajatega. President uuris Pihtla vallavanema Tõnu Hüti käest, mis kasu on haruldane meteoriidikraater vallale toonud. Hütt vastanud umbes nii, et pole raha, ei saa kasu tooma panna. Sama küsinud Lennart maavalitsuse ametnikult ja saanud sarnase vastuse.

"Kuulge, poisid, aga kui temast midagi kasu ei ole, lükake see auk siis kruusa täis," teinud president ettepaneku.

Kaali kraatri külastuse ajal leidis aset episood, mis tõstis tugevasti Saaremaa toonase legendaarse filmi- ja videoentusiasti Endel Kurgpõllu eneseteadvust (30. märtsil möödub Endel Kurgpõllu sünnist 84 aastat, ta suri 5. detsembril 2007 - toim). Nõukaajast oli Kurgpõllule jäänud külge arusaamine, et igal üritusel on kõige olulisem tegelane just filmioperaator. Enamasti tegi lüheldase mehe ringisebimine ja asjade korraldamine inimestele nalja, kuid nagu öeldakse, ka kõige teravam kirves leiab lõpuks kivi.

Kaalis juhtus president Meril kaasas olema üks üsna viletsa huumorimeelega turvamees, kellele Kurgpõld paistis algusest peale närvidele käivat. Kui nüüd vapper operaator üritas kraatrinõlvast ülessammuvat seltskonda eestpoolt filmida ja tagurpidi kõndides piisavalt nobe ei olnud, tegi ihukaitsja paar kiiremat sammu ja tõukas Kurgpõllu üsna resoluutselt kõrvale. Ühmanud sinna juurde veel midagi umbes sellist, et ära tolgenda jalus, mine kaugemale, ning ise vaadanud võidukal ilmel presidendi poole.

Kuid kiituse asemel sai agar mees president Merilt hoopiski tõrelda. "Mida sa tõukled?! Tema ei lähe kusagile. Sina lähed rivi lõppu!" käratas Meri turvamehele. Segaduses ihukaitsja loivaski õnnetul ilmel delegatsiooni sappa, Kurgpõld säras aga terve ülejäänud päeva nagu pühademuna ning vehkis oma kaameraga veelgi agaramalt.

Kõik fileerijad koos presidendiga esiküljele

Lennart Meri oma kaaskonnaga ööbis Nasva hotellis. Sealtsamast, Nas-Fili fileerimistsehhist, algas reedene programm. Ettevõtte uksel pidas presidenti veidi aega kinni autogrammikoguja Jüri Roost, kelle kogust Lennart Meri omakäeline kirjutis seni puudus.

Nas-Filis kingiti presidendile pikk rasvane suitsuangerjas. Mõeldes hiljuti valitsuse poolt vastuvõetud otsusele, mille kohaselt tohib üks riigiametnik vastu võtta vaid kingituse, mis ei ole suurem tema kuupalgast, ütles president kahtlevalt: "Ma kohe ei tea, eile mulle Muhus juba kingiti kaks paari lambanahkseid susse…"

Presidendi kiiret reageerimisvõimet näitas seik, kus Jüri Roost, soovides kohtumist vürtsitada väikese huumoriga, luges presidendile ette okupatsiooniajal Kaali kandis rahva seas liikunud kupleesalmi:

Kullakallis Jossif Stalin,

tead, mis minul juhtus Kaalis –

mind kui vana teoorja

pandi kulakute kirja.

President vastas otsekohe teise laulu sõnadega:

Oh, Joosep, Joosep, miks sa tegid nõnda?

Ära võtsid kogu Eestimaa.

Ütlesid ju, et sa muud ei taha

kui Kuressaare mudaravila.

Nas-Fili direktor Igor Raenok tutvustas lühidalt ettevõtet, seejärel suunduti tsehhi, kus käis kibekiire fileerimine. President kutsus kõik fileerijad endaga koos pildile. See foto ilmus järgmisel päeval ajalehe Oma Saar esiküljel.

Saarte Hääle arhiiv

Saare Paadis arenes pikem vestlus paatide ehitamisest, viimistlusest, turustamisest ja hinnast. Fotol president Meri koos ettevõtte tegevjuhi Peeter Laumiga.

Saarte Hääle arhiiv

Uudislugu oleks äärepealt tegemata jäänud

ETV uudistesaates "Aktuaalne kaamera" kajastasid presidendi visiiti Aare Laine ja Endel Kurgpõld. Kummaline lugu juhtus nendega Salme restoranis, kus presidendipaarile ja kohalikele juhtidele oli lõunalaud kaetud. Riigipea saatjaskonnale pakuti lõunat rahvamajas tegutsevas kohvikus. Kuna Endel Kurgpõllul läks katteplaanide salvestamisega aega, ei jõudnud teletiim rahvamaja lõunalauda õigeks ajaks. Kui mehed kohale jõudsid, ei olnud saalis enam ühtegi vaba kohta. Restorani sisenemine ei tulnud kõne allagi.

Äkilise iseloomuga Kurgpõld tegi kindla otsuse, öeldes, et tema ei võta enam ühtegi kaadrit, sõidab otsemaid Kuressaarde einestama.

Reporter Aare Lainel ei jäänud muud üle, kui kutsus restoranist välja ammuse raadiokolleegi Indrek Treufeldti, kes oli toona presidendi pressiesindaja. Tänu Treufeldti sekkumisele kutsuti Kurgpõld restorani kõrgseltskonna lõunale. Esimese hooga haaranud muidu karskete elukommetega, kuid sel hetkel väga närvis telemees laualt konjakipokaali ja kummutanud selle korraga tühjaks.

Ootamatu kõne külapoest Washingtoni

Taritu koolimaja järel külastas Lennart Meri talunik Ants Jõgile kuuluvat Paju poetalu, kus oli tänu asundusrahadele sisse seatud telefon. Külapoest helistas president Eesti USA saatkonda Washingtonis ja palus endale saata Ameerika ajakirjanduses avaldatud värskemaid materjale Horvaatia sõja kohta.

Kärlal viibides vestles Meri tee ääres seisnud meestega. Alguses kõnetas president eakamaid mehi, kes tundusid veidi kidakeelsed. Seejärel astus Meri mõned sammud edasi nooremate meeste juurde, kelle keelepaelad olid rohkem lahti. Meri küsis, et kuidas siis elu ka läheb. Mehed kurtnud, et raske on – palgad väiksed, üürid ja soojus kallis. "No kuulge, te räägite täpselt sama juttu, mis mu oma naine kodus mulle räägib," kostnud president selle peale.

Reede õhtul sõitis president autokastis istudes Vilsandile, kus kohtus rahvuspargi töötajate (fotol Arvo Kullapere) ja kohalike elanikega ning külastas tuletorni ja ilmajaama. Tuletornis tehtud fotol vasakul presidendi avalike suhete juht Indrek Treufeldt.

Saarte Hääle arhiiv

Debora Vaarandi kohale autokabiini

Sama päeva pärastlõunal külastas president Vilsandi saart. Saarele sõideti Kuusnõmmelt veoautoga KRAZ. Presidendi saatjaskonnas oli ka poeet Debora Vaarandi. Tema jaoks broneeriti koht autojuhi kõrval veoki kabiinis.

Tagasisõitu Vilsandilt alustati õhtuhämaruses. Õhutemperatuur oli juba langenud ja autokastis istekohad sissevõtnud reisijatele anti ümbervõtmiseks villased tekid.

Kui auto kabiini uks Debora Vaarandile sisenemiseks avati, oli inimeste üllatus suur – sohvri kõrvalistmel oli end sisse seadnud Endel Kurgpõld. Keegi ei suutnud "kinumeest" mõjutada kabiinist välja tulema. "Mul on külm," vastanud Kurgpõld, ja kogu lugu.

Vanadaam Vaarandil ei jäänud muud üle kui autokastis Saaremaa pinnale naasta.

Jutuajamine presidendi autos

Kui Lennart Meri oma kaaskonnaga veoauto kastis Käkisilmast Vilsandile sõitis, jäi väike seltskond teda Saaremaale ootama. Nagu sellistel puhkudel tavaline, võeti igavuse peletamiseks jutuots üles. Presidendi autos, mis Saaremaale ootele jäi, istus koos autojuhi ja maavanemat saatnud Jaan Leivategijaga ka toonane Oma Saare reporter Ain Lember. Autojuht, kes ühtlasi oli ka turvamees, teadis Lennarti elust nii mõndagi. Mingeid saladusi ta laiali ei laotanud, kuid omamoodi kraest tõstetud osadusetunne tekkis noorel ajakirjanikul seal küll.

Tollane maavalitsuse õigusosakonna juhataja Leivategija meenutas sedagi, kuidas presidendi maakonnavisiiti filminud Jaanus Nõgisto riigijuhi sabas kihutanud autorivi poolt üleskeerutatud tolmus enam teed ei näinud ja kraavi põrutas.

Saarte Hääle arhiiv

Vastuvõtul Kuressaare kuursaalis president saarlasi kiites sõnadest puudust ei tundnud.

Saarte Hääle arhiiv

Linna noomis suitsetamise pärast

Presidendi Saaremaa ringkäigu kolmas ja ühtlasi viimane päev algas Kuressaare lossipargis kõnega, milles ta Saaremaa rahva poole pöördus.

Kuressaare elanikega kohtus president pargis kõlakoja juures. Teiste hulgas oli ka Saaremaa muuseumi endine direktor Timoteus Linna, kellel õnnestus presidendiga jutule saada. Paljuski meeste huvid kattusid ja juttu oleks ehk jätkunud kauemakski, aga siis leidis täiskarsklane Linna sobiva hetke olevat presidenti noomida.

Mittesuitsetaja Timoteus tegi vaat et ahelsuitsetajast Merile märkuse, öeldes, et sigarettide tõmbamine on tervisele kahjulik ning soovitas presidendile suitsetamine maha jätta. "Aga mulle suitsetada meeldib," vastas riigipea külmalt.

Kuressaare linnuse kaitserinnatisel jalgpalliplatsil silma hakanud kuivanud muruvööte pildistanud fotograafidele soodsat kaadrit kindlustades vilistas president ülevalt vallilt alla kolmele neiule, kes parajasti üle vöötide käisid, ja näitas käega vehkides, et mingu nad veidi eemale.

Kuressaare linnuse siseõuel vaatasid president ja maavanem endasse.

Saarte Hääle arhiiv

Helle Meriga kätleb Kuressaare linnavolikogu esimees Mati Põld, tema kõrval linnapea Ülo Vevers.

Saarte Hääle arhiiv

Fotol vasakul Meie Maa reporter Risto Berendson, toona 20-aastane "lapsajakirjanik". Veidi hiljem ei lastud Berendsoni kuursaalis toimunud vastuvõtule, sest ta paistis liiga koolipoisi moodi välja. Õnneks oli tal kaasas Meie Maale saadetud ametlik kutse.

Saarte Hääle arhiiv

Kuursaalis oli president Meri tähelepanu keskpunktis. Tagaplaanil vasakult Kuressaare linnapea Ülo Vevers, psühhiaater Anti Liiv, ärimehed Vjatšeslav Leedo, Prits Liblik, Peeter Palu. Paremal kirjanik Ülo Tuulik ja maavanem Ants Tammleht.

Saarte Hääle arhiiv

Saagpakk teeb rohkem kui Keele ja Kirjanduse Instituut

Vastuvõtul Kuressaare kuursaalis presidendil saarlasi kiites sõnadest puudu ei tulnud. Tunnustussõnu jagus paljudele. Eriliselt soojalt suhtus ta Ameerika Ühendriikidest kodusaarele elama tulnud keelemees Paul Saagpaku tegemistesse. Massachusettsi ülikooli saarlasest emeriitprofessor oli koostanud mahuka "Eesti-inglise sõnaraamatu", mis sai tuntuks "Suure Saagpaku" nime all, ja Torontos oli ilmunud tema "Sünonüümisõnastik".

"Ja siin on mees, Paul Saagpakk, kes üksinda on teinud rohkem kui Eesti keele ja kirjanduse instituut!" avaldas president tunnustust saarlasele.

Kui president ei peljanud külades rääkida ka veidi napsitanud meestega, patsutades mõnele isegi õlale, siis ametimeestega suheldes pidas ta etiketist üldjoontes väga rangelt kinni.

Kuursaali soovis üks Saaremaa vallavanematest ise presidendiga šampuseklaase kokku lüüa. Etikett näeb aga ette, et klaaside kokkulöömiseks teeb ettepaneku vaid president. Meri tõmmanud sammugi tagasi astumata vaikselt oma klaasi vallavanema läheneva klaasi eest ära, ikka oma poole. Lõpuks kui vallavanem oli oma klaasiga peaaegu kummargil presidendi kohal, ütles viimane rahulikult: "Ma löön nüüd kokku oma abikaasaga."

Orissaarest Muhusse saabuti õppelaeval.

Saarte Hääle arhiiv

Saarte Hääle arhiiv

Koguva sadamas olid muhulased vastas.

Saarte Hääle arhiiv

Presidendi prillid tõstsid ohvitseri au sisse

Mereriigi Saaremaa valitsejad võtsid nõuks näidata president Merile, Eesti Vabariigi riigipeale, oma valdusi ka mere poolt. Selle tarbeks pidasid nad õigeks Saaremaalt Muhusse meritsi minna. Orissaare keskkooli mereklassi õppelaev Aurelia sobis selleks ettevõtmiseks suurepäraselt. Niisiis astus president Illiku laiul "laiva" ja pärast Aurelia sildumist Koguva sadamas hüppas aluselt kaile. Aga oh õnnetust! Pardalt hoogsalt lahkunud presidendil kukkusid prillid eest ja vajusid merepõhja. Käsundusohvitser oleks nagu seda hetke oodanud. Siuh-vilks kiskus ta vormi seljast ja sukeldus umbes paari meetri sügavusele. Peagi tõusis mees veepinnale, riigipea prillid näpus.

Koguva sadamas laevast väljudes kaotas president prillid – need kukkusid vette.

Saarte Hääle arhiiv

Leitnant Martin Avameri heitis riided seljast, sukeldus ja tõi prillid välja.

Saarte Hääle arhiiv

Saarte Hääle arhiiv

Suures heameeles lubas president leitnant Avameri kohe vanemleitnandiks teha.

Saarte Hääle arhiiv

Saarte Hääle arhiiv

Koguvast lahkus president oma esinduskaatri pardal, sihiks suvila Noarootsis. Presidendi ajalooline visiit Saare maakonda oli lõppenud.

Saarte Hääle arhiiv

Meenutasid Risto Berendson (Õhtuleht), Aare Laine, Mehis Tulk, Ain Lember. Kasutatud on 1995. aasta augustis Oma Saares ja Meie Maas ilmunud kirjutisi. Kirja pani Andres Sepp.

Fotod: Mati Oolup / Oma Saar / Saarte Hääle arhiiv

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad