«Punane sekund» osa 1: kuidas kaotasid kokkupõrkes rongiga elu kolm inimest

Aivar Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kanal2 eetrisse jõudis täna õhtul uue sarja «Punane sekund» esimene saade, milles võeti luubi alla ränkrasked õnnetused rongiga.

Kui kokku põrkavad vähemalt 100 tonni kaaluv rong ja 1,5-tonnine sõiduauto, on autosviibijate võimalused ellu jääda väga väikesed. Üsna kindel on ka see, et rong enne kokkupõrget lihtsalt pidama ei saa – ühes tänases saates käsitletud juhtumis sai rong  pidama näiteks alles 529 meetri kaugusel õnnetuskohast.

Esimene küsimus on nähtavasti see, kuidas on võimalik mitte märgata lähenevat rongi, kui fooris vilguvad tuled, kõrvu kostab helisignaal ja teekattele on kantud hoiatustähistid? Ometi juhtus nii mõne aasta eest ühe vanema prouaga ning kahe noore inimesega, kellega juhtunut «Punane sekund» täna analüüsib.

Raudteeohutusega tegeleva Operation Lifesaver Estonia juht Tamo Vahemets rääkis saates, et rongi ja auto jõudude vahekord kokkupõrkes on võrreldav sellega, kui inimene astun jalaga peale tühjale 0,33-liitrisele plekkpurgile. «Ega sa eriti ei tunne seda,» märkis ta.

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane tõi välja, et rongiõnnetuste peamisteks põhjusteks on piiratud nähtavus, ristumine halva nurga all, juhi tagant madalalt otse foori paistev päike ja juhi tähelepanematus, mis mängib oma rolli pea kõigi õnnetuste puhul.

Selgus ka, et iga Eesti rongijuht elab keskmiselt iga kolme aasta tagant läbi rongiõnnetuse, mida ta ise ära hoida ei saa.

Saade on Kanal 2 eetris igal kolmapäeval kell 20.30. Saatejuht on Madis Kimmel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles