POPULAARNE TELESERIAAL "PANK" VAATA SERIAALI EPISOODE SIIT

Harju maakohus mõistis täna riigireetmises süüdi Vene sõjaväeluure GRU heaks tegutsenud endise kaitseväelase Deniss Metsavase ja tema isa, Pjotr Volini.

Harju maakohus määras kokkuleppemenetluses Deniss Metsavasele karistuseks 15 aastat ja kuus kuud vangistust ning Pjotr Volinile kuus aastat vangistust.

Kohtuasja arutati kinniseks kuulutatud istungil.

Metsavas ja Volin mõisteti süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises välisriigile. Reeturid abistasid Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsust (GRU) Eesti-vastase vägivallata tegevusega ning kogusid ja edastasid GRU-le Eesti riigisaladusi, salastatud välisteavet ja asutusesisest teavet.

Metsavas pani riigivastased kuriteod toime enam kui kümne aasta jooksul, Volini tegevus kestis ligikaudu poole vähem, samuti oli tema roll sisuliselt oluliselt väiksem. Enamik kahjustada saanud teabest oli Eesti riigisaladusega kaetud info ning asutusesisene teave. Peamiselt leidis Metsavase ja Volini ebaseaduslik tegevus aset Eestis ja Venemaal. Info üle andmiseks kasutati sidekanaleid kui ka vahetuid kohtumisi ning selle eest said süüdimõistetud ka tasu.

Volin mõisteti süüdi ka tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.

Menetluskuludena mõisteti Metsavaselt välja 1350 eurot sundraha ning Volinilt 2532 eurot sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu.

Kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokurör Inna Ombleri sõnul on riigivastaste süütegude menetlemine prokuratuuri prioriteet.

«Riigivastaste kuritegude puhul on tõendite kogumine ja menetlemine väga spetsiifiline. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid sisaldasid Eesti riigisaladust ja salastatud välisteavet, mistõttu oli igati mõistlik lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses,» ütles Ombler.

Riigiprokurör Inna Ombleri sõnul olid kokkuleppemenetluse teed minekul mitmed kaalutlused. Kokkuleppemenetlusega olid süüdistatavad ise nõus, samuti pidi riigi seisukohast arvestama sellega, et kriminaalasja materjalid sisaldavad riigisaladust ja salastatud välisteavet. «Üldmenetluses oleks olnud kogu selle sensitiivse teabe käitlemine vajalik. Kokkuleppemenetluses loobuvad süüdistatavad oma põhilisest menetlusõigusest vaielda süüküsimuse üle. Sellisel juhul ei uurita ka tõendeid kohtus,» selgitas Ombler.

Prokuröri hinnangul oli Metsavasele mõistetud 15,5-aastane ja Volinile mõistetud kuueaastane vangistus õiglane, arvestades nende tegude asjaolusid.

Mullu septembris pärast Metsavase ja Volini kinnipidamist teatasid riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei, et Metsavas värvati viis aastat tagasi, tänaseks on selgunud, et värbamine leidis aset rohkem kui 10 aastat tagasi. «Kriminaalmenetlus on veerenud viis kuud edasi, kapo on kogunud tõendeid, me  oleme tegutsenud ja uurinud ja selgus tõsiasi, et värbamine toimus üle 10 aasta tagasi,» kommenteeris Ombler.

Ombleri hinnangul mehed kahetsesid oma tegu, kuigi nad oma antud ütlustes seda otse välja ei öelnud.

«Kui inimene kõneleb ja annab ütlusi, siis võib seda käsitleda ka nõnda, et ta kahetseb. Ta ei pea seda fraasi välja ütlema, see ei ole ka prokuröri eesmärk seda fraasi kätte saada. Minu jaoks oli märgilise tähendusega see, et nad said aru, et on süüdi, nad ei vaielnud süüküsimuse üle ja on valmis kandma pikaajalist vanglakaristust,» ütles Omber.

Mõlema mehe sõnul ajendas neid riiki reetma segamotiiv, aga prokuröri sõnul oli kõnekas ka see, et selle tegevuse eest maksti neile tasu.

Kohus mõistis Pjotr Volini süüdi ka tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Ombleri sõnul ei ole see episood riigireetmisega seotud.

«Volini valduses olid tsiviilkäibes lubatud ja tsiviilkäibes keelatud padrunid. Need olid tal mingist vanast ajast jäänud ja need me tuvastasime need menetluse käigus. Meil tuli talle ka selle eest etteheiteid teha,» ütles Ombler.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu kinnitusel peame suutma Eesti-vastast luuramist nii ennetada kui ka tõkestada ning riigireeturite tabamisel ka nende süüd tõendama.

«Olgu käesolev juhtum koos varasematega kahtlejatele selgeks sõnumiks: Vene eriteenistuste huviorbiiti sattudes on mõistlikum sellest ise meile rääkima tulla. Selge, et värbamist ja salajast kaastöötajat püüavad vastased kõigi varjata, aga varem või hiljem jõuame neile jälile,» ütles Sinisalu.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ütles Postimehele, et ta ei saa avaldada detaile, kuidas Deniss Metsavas 2007. aastal värvati.

«Metsavas asetas ennast olukorda, kust tal ei olnud head väljapääsu. Kui ta ennast sisse mängis siis ei olnud tal millegi tõttu julgust või tahtmist rääkida sellest meile, et leida olukorrale lahendus. Hiljem oli see tagasitee juba tema jaoks juba välistatud. Murdepunkt kui tal enam tagasiteed ei olnud, oli 2007. aastal, kui värbamine lõpule viidi.

Sinisalu välistas seose Metsavase ja 2007. aastal aset leidnud pronksiöö sündmuste vahel. Samas jättis ta täpsustamata, kas värbamine leidis aset enne või pärast pronksiöö sündmusi.

Kaitsepolitsei juhi sõnul andsid nii Metsavas kui ka Volin ülekuulamiste käigus kõigile kaitsepolitseinikele huvi pakkuvatele küsimustele piisavad vastused. Metsavas ja Volin teenisid aastate jooksul oma tegevuse eest umbes 20 000 eurot tasu, Sinisalu sõnul käib sinna sisse mõlemale makstud tasu riigireetmise eest. Sinisalu sõnul pakkus GRUle huvi kogu info, mis tema käest kaitseväes läbi käis. Metsavasel oli suurtükiväelase väljaõpe, enne kinnipidamist jõudis ta töötada ka kaitseväe peastaabis.

Pärast värbamist toimetas Metsavas GRUle huvipakkuva info ise Venemaale ja andis üle. Aastal 2014, kui Metsavas loobus Venemaal käimisest, võttis infokulleri rolli üle tema isa. Pärast Krimmi annekteerimist aastal 2014 kaitseväelased üldjuhul enam Venemaal eravisiidil ei käi.

Sinisalu soovitas kõigil, kellega välisriigi luureteenistused kontakti võtta, anda sellest kaitsepolitseile ise teada. Kaitsepolitsei juhi sõnul on selliseid juhtumeid igal aastal, kui inimene tuleb ja räägin taolistest kontaktidest ise kaitsepolitseinikele.

Sinisalu ei hakanud spekuleerima teemal, kas Eesti riigiasutustes võib töötada inimesi, kes annavad välisriigi luureteenistustele infot. «Oleks väga naiivne öelda, et selliseid inimesi rohkem pole, aga niikaua kui neid pole tabatud pole mõtet spekuleerida,» ütles Sinisalu.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtis riigiprokuratuur ja viis läbi kaitsepolitseiamet.

Koos ülaltoodud riigireeturitega on kaitsepolitsei alates 2008. aastast ehk 11 aasta jooksul tabanud kuus riigireeturit ja 11 Venemaa eriteenistuse kasuks Eesti riigivastase kuriteo toime pannud inimest. Kõik nad on prokuratuuri juhtimisel kohtu alla antud ning kohus on nad süüdi mõistnud.

Kaitsja: kokkuleppemenetlust soovis Metsavas ise

Harju maakohtus täna riigireetmises süüdi mõistetud Deniss Metsavase kaitsja Alla Jakobsoni sõnul soovis kokkuleppemenetlust tema kaitsealune ise.

«Läksime kokkuleppemenetlusele, kuna oli Metsavase enda soov,» ütles Jakobson Postimehele.

Jakobsoni sõnul leiab ta kaitsjana, et Metsavas sai päris karmi karistuse.

«Riigireetmise paragrahv näeb maksimaalse karistusena ette 20-aastase või kuni eluaegse vangistuse. Seega on 15 ja pool aastat päris raske karistus,» ütles Jakobson.

Kaitsja sõnul väljendas Metsavas kriminaalmenetluse käigus oma tegude pärast kahetsust ning see oli üks asi, mida kohus kokkuleppekaristuse puhul arvestas.

Jakobsoni sõnul ei saa ta Metsavase kriminaalasjast rääkides detailidesse minna, kuna on andnud allkirja, et ta riigisaladusest ei räägi. «Ma võin öelda nii, et Metsavas tegi eeluurimisel Eesti võimudega koostööd,» ütles kaitsja.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad