Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Alates eelmise aasta augustist osaleb Eesti Prantsusmaa juhitud operatsioonis "Barkhane". Osaleb Scouatspataljonis teenivate kaitseväelastega, kuhu, nagu juba tavaks on saanud, kuulub ka Järvamaalt pärit inimesi.

 

Praegu moodustavad Eesti kontingendi kodust kaugel kuumas, kummalises ja rahutus Aafrika riigis Malis valdavalt Scoutspataljoni C-kompanii sõdurid.

Ligi poolesajast Gao sõjaväebaasis teenivast eestlasest viis on seotud Järvamaaga. Viiest neli teenivad ühes jaos. Rühma toetab kohapeal mehaanikutest, logistikutest, sidemeestest ja meedikutest koosnev meeskond.

" Kõik Euroopas oma eluringi lõpule jõudnud vanad Mercedes-Benzi marki sõiduautod jõuavad varem või hiljem Aafrikasse, saavad kollase kuue, muutuvad taksodeks ja sõidavad auklikel teedel mustanahaliste juhtide roolimisel veel igaviku," ütles Arnold Põllu.

Kui Eesti eelmise kontingendi, Estpla-26 neljakuulise rotatsiooni osaks jäi 18 patrulli Gao linnas, 29 korda baasi pääslaid ja valveposte mehitada ning 23 korda kiirreageerimisvalmiduses olla, siis Estpla-28 puhul need arvud alles selguvad.

Teenistus algas novembri lõpus. Malis on nad aprillini.

Mali-seeria jätkub järgmistes Järva Teatajates.

LOOD MISSIOONIPIIRKONDADEST

Lugege ka teisi Järva Teatajas ilmunud missioonipiirkondades tehtud lugusid: Afganistan 2013 ja Liibanon 2016.

ANKEEDID

Nimi: Reimo Tarasov (31)

Auaste: nooremveebel

Ametikoht: soomukimeeskonna sihtur

Missioon: 5 korda Afganistanis

Kodukoht: Roosna-Alliku

Mali / Foto: Eesti Kaitsevägi

Reimo Tarasov kinnitas linnapatrullidele tagasi vaadates, et üldine pilt on rahulik, kuid see ei tähenda, et nad tohiksid valvsust kaotada. „Kunagi ju ei tea, kes, kus ja milliste plaanidega välja on tulnud. Isegi kui esmapilgul on inimene sõbralik,“ ütles ta.

Peaaegu 100 000 elanikuga Gao linna, mille rahvaarv aastast aastasse ühe suureneb, iseloomustas Tarasov kui suurt linnalaadset küla. „Infrastruktuur on iseenesest olemas, on teed-tänavad, poed ja majad,“ lausus ta. „Liikluski justkui toimiks. Gao näeb täitsa linna moodi välja, lihtsalt olud on läänemaailma mõistes ajast maas.“

Ka kohalikud saavad Tarasovi meelest aru, et Eesti sõdur pole Prantsuse sõdur. Usinamad õpivad aktiivselt tervitusväljandeid ja üksikuid sõnu, millega tänavatele patrullima ilmunud eestlasi tervitada.

Afganistani ja Maliga võrreldes on kliima Reimo Tarasovi meelest üsna samasugune. „Eesti üksuse tegevus on muidugi erinev. Kui Afganistanis läksid baasist kahest nädalaks välja ja tegid seal oma sõduritööd, siis Malis tuleme igaks õhtuks kodubaasi tagasi. Kõige rohkem oleme välja viis tundi ja kõik,“ selgitas ta.

Nimi: Janek Pent (39)

Auaste: nooremveebel

Ametikoht: soomukimeeskonna sihtur

Missioon: 4 korda Afganistanis, üks kord Iraagis

Kodukoht: Türi

Mali / Foto: Eesti Kaitsevägi

Janek Pent ütles, et missioon on olnud rahulik. Läbisaamine kohalikega on hea, inimesed on sõbralikud.

„Praegu oleme kiirreageerimiseks valmisolekus. Kui tuleb kõne, siis lähme masinatele ja selgub ülesanne, kuhu liikuma ja mida tegema peame,“ lausub ta ühel ennelõunal. „Seni pole väljakutset tulnud, küll oleme stsenaariume läbi harjutanud.“

Kui päästja peab minutiga varustuse selga ja autosse saama, siis kaitseväelastel on asjad veidi teistmoodi, reageerimisaega on rohkem. Aga vaid pisut.

Igapäevaseid elutingimusi hindas Janek Pent heaks. „On söökla, sportimisvõimalused – kõik vajalik,“ selgitas ta. „Söökla on täiesti tasemel ja toidu üle nuriseda küll ei saa. On soe toit, enamjaolt makaronid, riis ja lihakastmed, samuti külmlett ehk kõhu täissaamisega muret pole. Ainus asi, millest mina siin puudust tunnen, on supid.“

Kui Afganistani missioonil pakutava toiduga võrrelda, siis märkis Pent, et Gao sõjaväebaasis on valik väiksem, ennekõike soojaleti puhul. See-eest on missioon Aafrikas kindlasti rahulikum.

Nimi: Hardi Karlson (24)

Auaste: seersant

Ametikoht: pooljao ülem

Missioon: esimene

Kodukoht: Türi

Mali / Foto: Eesti Kaitsevägi

Missioonieelsel väljaõppel esimese kokkupuute prantsuse keelega teinud Hardi Karlson sõnas, et sellest oli omajagu kasu. „Päris sujuvat vestlust prantslastega maha ei pea, kuid numbrid, viisakusväljendid ja olulisemad sõnad on selged ning neid pooleldi inglise keelega sidudes saavad asjad aetud,“ lausus ta.

Suhtlemist Prantsuse sõduritega tuleb ette omajagu, näiteks siis, kui Eesti sõdurid võtavad eelmiselt vahetuselt valveposte üle.

Midagi harjumatut senise kahe kuu kohta Karlson öelda ei osanud. Kui, siis taaskord keelebarjääri. „Mõnikord sööklajärjekorras soovid teada, mida pakutakse, kuid prantsuse keelest ei loe toitude nimesid välja,“ selgitas ta. „Olen läinud välja ehku peale ja siiamaani on läinud õnneks. Alati saab ka kombineerida, kui põhipraad mingil põhjusel ei sobi, siis võib võtta näiteks rohkem vorsti ja teha endale kas või võileibu.“

Toitlustus on kolm korda päevas.

Keskmine missioonipäev saab meestel üldjuhul alguse hommikul enne kella kuut. Järva Teataja Malis viibimise aegu alustas Karlson päeva valvepostil, seejärel tuli olla valmisolekus ja päeva teises pooles minna uuesti postile. Pääslasse ehk kohta, kus tegevust jagus. „Tööülesanded vahelduvad ja rutiini tekkinud ei ole,“ sõnas ta.

Kui midagi esile tuua, siis jahedamatel päevadel tunneb Hardi Karlson puudust sooja vee all pesemisest. Nimelt on dušisüsteem üles ehitatud päike-soojendab-vett-põhimõttel. „Võtan seda kui karastust,“ märkis ta.

Nimi: Arnold Põllu (26)

Auaste: nooremseersant

Ametikoht: kuulipildur

Missioon: esimene

Kodukoht: Ambla

Mali / Foto: Eesti Kaitsevägi

Gao sõjaväebaasis elatakse kliimaseadmega varustatud konteinerelamutes. Magatakse voodites, mitte narides. Igale mehele on ette nähtud ka üks kapp.

Arnold Põllu selgitas, et tavaliselt ollakse tubades kahekesi, kuid suuremad konteinerid mahutavad kuni viis kaitseväelast. Tema on kaheses konteineris.

„Baas on kompaktne. Söökla asub mõneminutise jalutuskäigu kaugusel, on lõõgastusala, kus vabal ajal karastusjooke tarbida ja televiisorit vaadata,“ tutvustas ta. „Konteinerites televiisoreid ei ole, küll aga internet.“

On veel väli- ja sisejõusaalid ning jooksuringid. „Enamik asju saab seal vabalt ära teha,“ lisas ta.

Päevad kulgevalt valdavalt tööd tehes, trennides ja lõõgastusalal. Põllu meelest on seni päevad läinud päris kiires tempos. „Tegevus aitab sellele kindlasti kaasa, hea, et venimist ei ole olnud,“ ütles ta.

Esimeseks missiooniks sobib Mali Põllu meelest igati. „Rahulik,“ põhjendas ta. "Rahulik on hea, saab hästi sisse elada.“

Aafrika-reise Põllul ette näidata ei olnud.

Mali jääb talle meelde ennekõige sõbralike inimeste, kuid tõsise prügiprobleemiga. Ka sellega, et kõik Euroopas oma eluringi lõpule jõudnud vanad Mercedes-Benzi marki sõiduautod jõuavad varem või hiljem sinna, saavad kollase kuue, muutuvad taksodeks ja sõidavad auklikel teedel mustanahaliste juhtide roolimisel veel igaviku.

Nimi: Jan Velin (22)

Auaste: nooremseersant

Ametikoht: kuulipilduri abi

Missioon: esimene

Kodukoht: Koigi

Mali / Foto: Eesti Kaitsevägi

Ka Jan Velinile on Mali esimene välismissioon. Ta hindas, et seni on olnud suhteliselt rahulik ja see on hea.

„Harjuma pidi siiski päris paljuga, ennekõike kliimaga. Siinne kuumus võttis alguses natukene jalust, kuid nüüd õnneks olen sellegagi ära harjunud,“ lausus ta. „Siiani on kogu aeg ühe soojemaks läinud. Jahedust on olnud vaid mõnel hommikul.“

Ka Jan Velin kombineerib suhtluses prantsuse-inglise sega- ja viipekeelt. Asjad saavad aetud. Peavad saama.

Jan Velin rõhutas samamoodi, et tänavatel patrullides, mis sest, et sind võidakse igal sammul tervitada, ei tohi valvsust kaotada. „Oht, et olukord eskaleeruks, on alati olemas,“ sõnas ta.

NUMBRID

4

kuud kestab eestlaste jalaväerühma missioon Malis. Praegune kontingent asus tegevusse novembri lõpus, uus üksus vahetab nad välja kevadel.

Eestisse puhkusele missiooni jooksul sõdurid ei saa.

17

aastat teenis Prantsuse võõrleegionis üks Eesti kontingendi eestlasest tõlk. Prantsusmeelses ja -keelses keskkonnas nagu Gao sõjaväebaas tuleb selle keele oskus igati kasuks. Sel põhjusel oli missioonieelses väljaõppes oma osa ka keeleõppel.

KOMMENTAAR

Kristjan Karist

major, Eesti kontingendi ülem

Mali / Foto: Eesti Kaitsevägi

Eestlased hoiavad endiselt oma käes väekaitse ülesandeid. Kaitseme Gao sõjaväebaasi, käime Gao linnas patrullis ja pakume prantslastele kiirreageerimisvalmisolekus üksust.

Mida kujutab endast linnapatrull? Linnapatrulli läheme tavaliselt motoriseeritult, sellele järgneb jalgsi linna vahel patrullimine ja kohaliku atmossfääri hindamine. Linnast väljas liigub üksus taas masinatele ja sõidab tagasi kodubaasi.

Kohapealset julgeolekuolukorda väga rahulikuks pidada ei saa. Hoolimata sellest, ei näiliselt mitte midagi ei juhtu, tuleb olla valvel.

Kodust kaugel saavad meie kaitseväelased hästi hakkama. Praegu ei ole Malis kõige kuumem periood ja sooja ilma talume hästi. See on hea vaheldus Eesti külmale talvele.

Kohalike tavadega oleme eelnevalt end kurssi viinud. Üksus on ilmutanud suurt professionaalsust ja vahejuhtumeid, kus oleksime kellegi tavasid või kultuuri eripära rikkunud, pole meil olnud.

Üks osa professionaalsusest on olla neutraalne. Usun, et seda tajuvad ka kohalikud. Siiamaani on meid hästi vastu võetud ja kohalikud inimesed on olnud sõbralikud. Nagu juba ütlesin, teravaid vahejuhtumeid ei ole olnud.

Prantslasest komandör: oleme eestlastega väga rahul

Oleme eestlastega väga rahul. Senise kuue kuu jooksul on tehtud head tööd ja toodud juhtimiskeskusse rohkelt väärtuslikke luureandmeid.

Naljaga pooleks võib öelda, er Gao linna lapsed räägivad juba rohkem eesti keelt kui mina.

Eestlaste tugevus on põhjalik ettevalmistus, isegi siis, kui ees ootab vaid paaritunnine patrullkäik, rääkimata baasikaitsest.

Prantsuse sõjaväe komandör major Quentin

Operatsioon Barkhane

Prantsusmaa juhitav operatsioon Aafrikas Saheli regioonis. Eesmärk on ohjata regioonist lähtuvaid, eelkõige Euroopa-suunalisi probleeme, nagu terrorism ja ebaseaduslik immigratsioon.

Barkhane on üks olulisemaid operatsioone, mis võitleb akuutsete üleilmsete julgeolekuohtudega.

Eesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda Saheli piirkonnas määrani, mis võimaldab kohalike riikide (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada.

Mali / Foto: Eesti Kaitsevägi

2014. aastal käivitatud Barkhane on Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon, kus osaleb 4500 Prantsuse relvajõudude liiget.

Operatsioon katab viie Saheli riigi territooriumi, kuid raskuskese on Malil, kus Prantsusmaa on alates 2013. aastast toetanud keskvõimu islamistidevastases võitluses.

Barkhane ei ole otseselt seotud piirkonna teiste operatsioonidega, mida viivad seal läbi EL ja ÜRO. Operatsioonid teevad siiski omavahel koostööd ja koordineerivad tegevusi.

Eesti panustab Malis lisaks Prantsusmaa juhitud operatsioonile Barkhane kahe staabiohvitseriga ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali väljaõppeinstruktorite ja staabiohvitseridega.

Eesti osaleb kuni 50-liikmelise jalaväeüksusega soomustransportööridel ja toetusmeeskondadega.

Üksuse baasiks on Gao välibaas Malis. Rühma ülesanne on esmajärjekorras tagada baasi ja selle lähiümbruskonna julgeolek.

Mali / Foto: Eesti Kaitsevägi

Allikas: kaitseministeerium

MALI

Mali / Foto: Eesti Kaitsevägi

Merepiirideta riik Lääne-Aafrikas, piirneb Algeria, Burkina Faso, Cote d'Ivoire’i, Guinea (1062 km), Mauritania, Nigeri ja Senegaliga.

Iseseisvus: 22. september 1960. Sudaani Vabariik ja Senegal moodustasid 1960. aastal iseseisvumisel Prantsusmaa alt Mali Föderatsiooni. Mõni kuu hiljem Senegal eraldus ja endine Sudaani Vabariik nimetati Maliks.

Pealinn: Bamako, üks kiiremini kasvavaid linnu Aafrikas.

Suuremad linnad: Bamako (1,81 mln elanikku), Sikasso (226 618), Koutiala (141 444), Ségou (133 501), Kayes (126 319), Mopti (120 786), Gao (86 353).

Haldusjaotus: 8 provintsi ja 1 haldusterritoorium

Pindala: 1,24 mln km² (võrdluseks: Prantsusmaa ja Hispaania territoorium kokku on 1,14 mln km²)

Rahvaarv: 18,54 mln elanikku (Maailmapanga (WB) 2017. a hinnang). Ligi 90 protsenti elanikest elab Lõuna- ja Kesk-Malis, mis moodustab riigi territooriumist ühe kolmandiku.

Põhja-Mali, kus asub palju kõrbealasid, moodustab kaks kolmandikku riigi territooriumist ja seal elab vähem kui kümnendik Mali elanikest. 48 protsenti elanikkonnast on alla 14aastased.

Etniline koosseis: Elanikkond koosneb paljudest etnilistest gruppidest, bambarad moodustavad elanikkonnast 34,1, fulad 15, guri keelkonda kuuluvad inimesed 12, songhaid 6 protsenti ning tuareegid ja maurid (tuntud ka Azawagh’i araablastena) üks protsent.

Keel: Riigikeel on prantsuse keel, kuid kõneldakse üle 40 Aafrika keele. Lingua franca on bambara keel, mida oskab umbes 80 protsenti elanikkonnast.

Religioon: 95 protsenti rahvastikust on sunni moslemid, kuid sealset islamit iseloomustab mõõdukus ja segunemine traditsioonilise animismiga; 2,4 protsenti kristlased ja 2 protsenti kuuluvad traditsioonilisse animismi.

Keskmine eluiga: 60,8 aastat (2018).

Haridus: 77 protsenti lastest ja noortest osaleb saab alghariduse (WB 2016)

Riigikord: presidentaalne vabariik

Riigipea: otsestel valimistel rahva valitud president Ibrahim Boubacar Keїta (esimene ametiaeg algas 4. septembril 2013, teine 4. septembril 2018)

Peaminister: Soumeylou Boubeye Maїga

Parlament: ühekojaline Rahvusassamblee, mille 147 liiget valitakse otsevalimistel absoluutse enamuse alusel viieks aastaks, 13 kohta on reserveeritud välismaal elavatele kodanikele. Viimased valimised olid 15. detsembril 2013, 25. novembril 2018 toimuma pidanud presidendivalimised lükati edasi 2019. aastasse.

Allikas: kaitseministeerium

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad