POPULAARNE TELESERIAAL "PANK" VAATA SERIAALI EPISOODE SIIT
Kuula artiklit

Venezuela relvajõud blokeerisid riigi läänepiiril asuva silla naaberriigi Colombiaga, et tõrjuda humanitaarabi saabumist riiki.

Diktaator Nicolás Maduro kardab, et opositsiooni toetuseks saadetud humanitaarabi võib tema võimu veelgi õõnestada. Colombiat ja Venezuelat ühendava Tienditase sillale veeti kütusemahuti ja kaks merekonteinerit, et sild blokeerida. Näha võis ka Venezuela rahvuskaardi liikmeid.

USA poolt eraldatud abisaadetis pandi Colombia pealinnast Bogotást teele eile ennelõunal, et käänuliste mägiteede kaudu piirilinna Cúcutasse jõuda. Kohale peaks saadetis jõudma kõige varem kohaliku aja järgi täna ennelõunal.

USA, Kanada ja Euroopa Liit on kolme peale kokku lubanud humanitaarabi anda pea 70 miljoni USA dollari eest.  

Maduro on korduvalt eitanud humanitaarkriisi Venezuelas. Tõenäoliselt arvab diktaator, et humanitaarkriisi tunnistamine võiks olla võõrriikide sõjalise sekkumise ettekäändeks. «Me pole kerjused,» ütles Maduro sel nädalal sõjaväelastele peetud kõnes.

Venezuela opositsiooniliider ja paljude riikide poolt ajutise presidendina tunnustatud Juan Guaidó loodab humanitaarabi Colombia ja Brasiilia kaudu Venezuelasse saada, et seeläbi nõrgestada Maduro jõhkrat režiimi, sundides sõjaväelasi käsku eirama ning humanitaarabi riiki lubama.

Oxfordi ülikooli Venezuela poliitika ekspert Maryhen Jiménez Morales ütles Guardianile: «Peamiseks eesmärgiks on nüüd sõjavägi murda - humanitaarabi on põhimõtteliselt Trooja hobune selle saavutamiseks.»

Guaidó ärgitas Venezuela sõdureid humanitaarabi piirilt läbi laskma. «See on mõeldud aitama sinu perekonda, sinu õde, sinu ema ja sinu naist, kes kindlasti neid varusid vajavad,» ütles ta.

Guaidó erakonda Voluntad Popular kuuluva Juan Andrés Mejia  sõnul on humanitaarabi saabumine Madurole väljakutse ja samas ka võimalus humanitaarkriisi leevendamiseks: «Valitsusel on dilemma. Nad lasevad selle läbi ja näivad nõrgana või saadavad selle tagasi. Arvan, et nad ei saada seda tagasi, sest nad pole nii lollid, aga nad kaotavad. See on nii meie kui ka rahva jaoks võidukas olukord.»

Samas väitis Mejia Guardianile, et opositsioon ei soovi esile kutsuda sõjalist intsidenti, mis mõnede hinnangul võiks õigustada sõjalist sekkumist Venezuelas. «Me pole vägivaldne liikumine. Meil ei ole relvi ja me ei taha neid omada. Oleme täiesti veendunud, et vägivald on valitsusele kasulik ja me ei suuda võita vägivaldselt võitlust valitsusega,» sõnas ta.

ÜRO hoiatas aga osapooli humanitaarabi poliitilistel eesmärkidel kasutamise eest ning rõhutas vajadust Venezuelas rahu leidmiseks. Abi andmisega pole terava poliitilise olukorra tõttu kiirustanud ka suured rahvusvahelised abiorganisatsioonid. 

USA välisminister Mike Pompeo kirjutas Twitteris, et Venezuela inimesed vajavad väga humanitaarabi. «USA ja teised riigid üritavad aidata, aga Venezuela sõjavägi blokeerib abisaadetisi Maduro korraldusel veokite ja kütusemahutitega.»

Samas on Maduro ja tema lähikondlased seni olnud kindlalt seisukohal, et humanitaarabi riiki ei lubata. «Selle humanitaarabi saatmisega üritavad nad saata sõnumit: Venezuela peab maailma käest almust paluma. Venezuela ei palu mitte kelleltki mitte midagi!» teatas Maduro nädala alguses.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad